Elroni juhi elu võimalused

31. mai 2014, 07:35

Eesti Liinirongid AS juhatuse liige Andrus Ossip on uhke, et on karjääri jooksul saanud teha asju, milleks avaneb elu jooksul ainult üks võimalus.

Nii on ta koordineerinud euro Eestisse jõudmist ning tema taktikepi all on rööbastele jõudnud mitu põlve kestvad uued rongi.

Ossipi hinnangul on elus palju juhuslikku. "Kui hakata vaatama, kuidas elu on läinud, siis väga palju on juhuslikku," märkis ta. Nii nägi Ossip 1993. aastal lehes töökuulutust, et  Tallinna Kaubamaja otsib kompleksi juhatajat. "Mul polnud halli aimugi, kes see on, aga arvasin, et oleks tore Kaubamajas töötada" meenutab ta. Lisades, et mingi tööga kokkupuude tal küll oli, aga suurem töökogemus siiski puudus. "Kandideerisin kaubamajja ja saingi sinna tööle," meenutab Ossip. Lisades, et on huvitav mõelda, milliseks oleks elu kujunenud siis, kui seda poleks juhtunud. Mis siis oleks teisiti.

Ossipi esimeseks eeskujuks oli isa, kes oli nõukogude ajal kalakombinaadi ühe osa direktor. Ossip pole temaga küll otseslet külg külje kõrval töötanud, ent koolivaheajad möödusid siiski tal isa juhitavas vabrikusi.

Esimesed omateenitud rublad

Ossip räägib, et töötas ülikoolis õppimise ajal kogu aeg. Vaheaegadel isa juures. Aga ülejäänud aja vetelpäästjana. "Ma tegelesin ujumisega. Tänase päeva mõistes rannavalvurina ja tolleaegse vetelpäästjana" märgib Ossip. Seda tööd sai tol ajal teha aastaringselt ja sealt on pärit tema esimesed omateenitud rublad. "Olen suhteliselt noorest east alates saanud ise hakkama," lisab ta.  

Ossip oli pikamaaujuja. "Tegelesin 1500 meetri ujumisega, mis on kõige pikem distants ja mis kestab 15-17 minutit. Kui võistlus kestab nii kaua, peab sul olema võhma ja tahtmist ning kannatust," ütleb ta. Kõik see on tema hinnangul aidanud teda ka hilisemal ajal, kuna niisama lihtsalt ta alla ei anna - tal on tahtmist hammastega kinni hoida ja lõpuni teha.

Toidutegemise armastus viis ülikooli

Ossipi, kes on hariduselt keemiainsener, esimeseks suuremaks tööks peale ülikooli oli toidukaupade osakonna loomine Tallinna Kaubamajas.  Ta õppis Tallina Tehnikaülikoolis keemiateaduskonnas. Ühiskondliku toitlustamise erialal. "Kahjuks langes kooli lõpetamine sellele ajale, kui süsteem hakkas vaikselt kokku kukkuma ja toitlustuserialal ma töötanud pole," räägib ta. Esimeseks töökohaks oli aga toidukaupade osakonna loomine kaubamajja, mis enne toidukaupu ei müünud. Nii palju on ta  toidukaupadega kokku puutunud.

Eriala valis ta seetõttu, et talle meeldis süüa teha. "On huvitav eksperimenteerida," märgib Ossip, kel täna selleks väga palju aega ei jää.  "Ja ega sa 19-20 aasta vanusena ei teagi täpselt, mida tahad," lisab ta. "Sa võid vaid aimata, mis sulle meeldiks."

Tema sõnul tasub noortel eriala valides võtta arvesse ka seda, millised on trendid, ent arvestada tuleb ka sellega et need on muutuvad. "Kui mina kooli läksin, siis ma mäletan, et Tehnikaülikoolis oli energeetika eriala selline, et kui kuhugi sisse ei saanud, siis sinna ikka sai. Täna on see ala aga perspektiivikas ja populaarne, ehkki siis sellise pilguga keegi seda ei vaadanud," selgitab ta. Nii et küsimus on selles, kas suudetakse  tulevikku ette näha ja hinnata. "Pigem tasub usaldada valides oma sisetunnet," soovitab ta. "Sest pikalt pole  võimalik teha midagi sellist, mis pole südame järgi. Kui ei meeldi, siis varem või hiljem liigud sealt ära," usub ta.

Kõik ei pea juhid olema

Tema sõnul tasub mõelda ka sellele, kas tahetakse kindlasti juht olla. Ossip rõõmustab, et trend on liikunud selles suunas, et mõistetakse, et hea on olla ka hinnatud spetsialist. "Ei ole nii, et motiveeritud saab olla ainult juht. Juhiks olemine tähendab ikkagi suurt vastutus. Ja igaüks ei taha seda kindlasti võtta," selgitab ta.

Ossip hindab kõrgelt tugevates organisatsioonides olnud töötamise võimalust: Tallinna Kaubamaja, Falc, G4S. Tänane Elron on tema sõnul küll väiksem, aga samamoodi organisatsioonina pikka aega tegutsenud ja tugev ning terve ettevõte.

Kui Tallinna Kaubamaja erastati, liikus Peeter Tohver turvasektorisse ja kutsus ka Ossipi sinna. "Arvan, et tegin õige otsuse, kui kutse vastu võtsin," ütleb Ossip.

Ta lisab, et võib öelda, et kahekümneselt, kolmekümneselt ja viiekümneselt on ta juhina mõnes mõttes küll sarnane, aga samas võib öelda, et tegu on üksteisest üsna erinevate Andrustega. "Kogemus muudab inimest ja teatud asju hakkad vanemana teisiti tegema. Olen muutunud paindlikumaks, aeg on nurki vähemaks lihvinud," märgib ta.

Noorena rohkem näpuga järje ajamist

Eesmärgile jõudmine on Ossipi jaoks alati tähtis olnud, aga enam pole nii tähtis, et väiksemad eesmärgid selle raames õigeks ajaks täidetud saaksid. Sest lõppresultaati vahe-eesmärkide õigeaegsus väga ei mõjuta. "Ei ole mõtet inimestes lisastressi tekitada," sõnab Ossip. Samas lisab ta, et ei ole kontrollifriik, aga tal on hea mälu, ehk ta mäletab hästi, mida on kokku lepitud. "Eks ma natukene inseneri tüüpi olen," naerab ta. "Asjad peavad olema selged ja numbreid ma armastan."

Juhtimise puhul on dilemmaks see, et sageli pole õigeid otsuseid olemaski. "Tihti ei ole mitte üks ainus otsus õige, vaid on erinevad variandid, mis töötavad. Tähtsam on otsus vastu võtta ja edasi liikuda, mitte jääda ootama, kuidas olukord kujuneb, see sööb meeskonda rohkem."

Ei kahetse ühtegi otsust

"Ma ei pea kahetsema ühtegi otsust," märgib Ossip. "Olen olnud otsuseid tehes aus ja õiglane."  Ta rõhutab, et on saanud teha palju selliseid asju, mida saab teha ainult korra elus. "Sisuliselt tõi G4S euro Eestisse. Korraldasime laialiveo pankadesse, ettevõtetesse, sularahaautomaatidesse. Sellises protsessis on võimalik osaleda ainult kord elus," on ta uhke. "Samuti see, mis me Elronis teeme. Nende rongide eluiga on vähemalt 30 aastat.  Osad vanad rongid olid ju pärit aastat 1960. Mäletan, et sõitsin Järvele lasteaeda sellise rongiga, tõsi küll, istmed olid juba veidi pehmemad. Ka sellises üleminekus on võimalik ainult kord elus osaleda."

Kõige olulisem on selliste muudatuste puhul tunnetada, kus on organisatsiooni valulävi muudatusi tehes. "Elroni juhtkond, kes neid muudatusi teeb, on küllaltki väike. Esiteks pidime hoidma töös kõike vana, samas tooma liinile elektrirongid ja ette valmistama diiselrongide tulemise. Kuskil on piirid, kust asi hakkab rebenema. Peab tunnetama, kust läheb piir, et inimesed suudavad seda veel teha. Ei tohi vinti üle keerata," selgitab ta. Kuskilt läheb piir, kus inimesed lasevad käed lahti, sest rohkem ei suuda ja ei saa.  

Ossip toob oma tugevusena välja selle, et ta ei tee otsuseid liialt kiirustades. "Võtan pigem aega, et püüda leida mõistlik lahendus ja analüüsida probleemi. Olen oma olemuselt järjekindel ja tahan eesmärgid saavutada. Ei saa öelda, et midagi suurt oleks jäänud tegemata," ütleb ta.

Värbamisel otsib sära silmis

Ossipil kindlaid küsimusi, mida inimeste värbamisel alati küsib, ei ole, küll aga tahab ta kandidaadi silmis näha tuld, mis laseks arvata, et inimene teeb oma tööd südamega.

"On oluline, et inimene oleks avatud ja sõbralik," selgitab ta. "Küsime meile olulisi küsimusi. Samuti saab kandideerija küsida talle olulisi küsimus." Sealt tuleb kinnitus, et koht, kuhu kandideeritakse, on sobilik. Ja isegi kui inimest ei valita, jääb talle kohtumisest meeldiv tunne, kui selle õhkkond oli positiivne ja jättis meeldiva mulje.

"Kui näed, et inimene räägib innustunult, mida ta on teinud, siis võib eeldada, et ta ka uues kohas säilitab innustatuse," märgib Ossip, kelle sõnul sära silmades võib olla küll veidi äraleierdatud mõiste, aga samas püüab iga tööandja näha, kas töötaja teeb oma tööd südamega või mitte.

Lisaks on väga oluline, et inimene sobituks organisatsiooni, rõhutab Ossip. "Ja sobiks kõigi teiste kolleegidega. Töötaja võib olla väga tore inimene, aga kui meeskonda ei sobi, siis koostööst asja ei saa."

KOMMENTAAR

Peeter Tohver, ettevõtja:

Andrus on süsteemne ja usaldusväärne sell. Usaldusväärsus tähendab seda, et kui midagi on kokku lepitud, siis see ka teoks saab. Ta on sõnapidaja mees. Nii pikemad strateegilised eesmärgid kui ka lühemaajalised plaanid saavad teoks. Kui ta ütleb, et nii teeme, siis nii ka tehakse.

Tema suureks plussiks on ka see, et ta suudab eesmärkide täitmisesse meeskonna kaasata. Läbi hea eeskuju. Ta on töökas ja tema kõige suurem voorus on see, et ta teeb ees ja näitab ise isikliku tööga eeskuju.

Lisaks on tea hea suhtleja. Ta on meeldiv inimene, kellega on hea suhelda, sest ta jätab ka teisele ruumi, ta on hea kuulaja ning piisavalt empaatiline, ta ei suru ennast vestluses teisele peale.    

Mul on hea meel, et ta Elronisse kandideeris, Elron on nüüd heades kätes.

KES ON KES

CV

Andrus Ossip

Sündinud: 15.03.1964

Haridus: 1986-1990

TTÜ, keemiateaduskond, toiduainete tehnoloogia

Ametikäik:

1993-2000 ASis Tallinna Kaubamaja

1993-1996 toidukaupade osakonna juhataja, 1996-1998 kaubandusjuht, 1998-2000 müügidirekor

2000-2007 ASi Falck Eesti

juhatuse liige, põhja regiooni direktor

2008-2012 ASi G4S Eesti juhatuse esimees

2012 - Eesti Liinirongid AS juhatuse liige

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. June 2014, 12:22
Otsi:

Ava täpsem otsing