Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kinnisvara. Kontor roheliseks

02. juuni 2014, 00:00

Ehkki büroopinna rentija ei saa hoone rohelisemaks muutmiseks väga palju ära teha, pole kasu ka ökokontorist, kui selle sees tegutsedes keskkonnale ja kokkuhoiule ei mõelda.

“Rohelise kontori käsiraamatu” ühe koostaja, Säästva Eesti Instituudi vanemeksperdi Harri Moora sõnul on keskkonnahoidlike põhimõtete rakendamisel kontorites kõige suuremaks väljakutseks inimeste kaasamine.

Tihti arvatakse, et igapäevane tegevus kontorites suurt keskkonnamõju ei avalda. Sellel on aga üha suurem osa keskkonnamõjudes. Lisaks jäätmete tekkele suureneb kontorites järjest energia, vee ja teiste loodusvarade tarbimine. Koos tugitegevustega tarbivad kontorid isegi kuni 40 protsenti maailma toorainest ja ressurssidest.

“Inimeste kaasamine on kõige suurem väljakutse rohelise kontori rakendamisel. Ei piisa ökokontorist, kui sellel sisu pole,” ütles Moora. “Uuest energiasäästlikust printerist pole kasu, kui inimene valimatult kõike prindib või pole kursis elementaarse jäätmete sorteerimisega.” Moora sõnul on võrreldes teiste Euroopa riikidega paberivaba asjaajamine, e-arved ja digiallkirjad Eesti kontorites oluliselt paberikasutuse vähendamisele kaasa ­aidanud, kuid energiasäästus, inimeste kaasamises ning teadlikkuse tõstmises on veel pikk tee käia.

Eestlane suhtub uuendustesse umbusuga. Moora sõnul kipuvad  kontoritöötajad rohelise kontori põhimõtete rakendamisse umbusuga suhtuma. Nii iseloomustab eestlasi kritiseerimine, ühistele protseduuridele vastu töötamine ning initsiatiivi allasurumine, mistõttu ei edene inimeste käitumisharjumuste muutmine ja tervisliku töökeskkonna loomine meil nii edukalt kui Põhjamaades, kus roheliste põhimõtete rakendamine on väga levinud.

“Me  võrdleme end maailma parimatega, nagu Prantsusmaa, Belgia ja Skandindaavia maad, mis on absoluutseks tipuks. Nende edusammud ei ole seotud seadmete, vaid töökeskkonna paremaks muutmisega,” selgitas Moora. “Meie, eestlaste, omavahelised suhted ei ole kõige soojemad, me oleme külmad. Meil on selleks pikk tee minna, et mõista, kuidas inimesi rohkem kaasata ning teadlikkust tõsta,” leiab Moora.

Siiski on tema hinnangul mitmeid häid näiteid Eesti kontoritest, mis annavad eeskuju mõnusa ja tervisliku töökeskkonna loomisel ning kõikide töötajate kaasamisel, mis annab häid tulemusi. “Oluline on seejuures rohelise kontori põhimõtete süsteemne rakendamine. See eeldab ka juhtkonna toetust ja kõigi töötajate kaasamist keskkonnategevusse.”

Mõnusa töökeskkonna nimel. Keskkonnajuhtimise süsteemi rakendamine annab töötaja heaolule palju juurde. “Rohelise kontori käsiraamat” annab nii era- kui ka avaliku sektori asutustele näpunäiteid keskkonnahoidliku ehk rohelise kontori põhimõtete rakendamiseks. Tegu on keskkonnajuhtimise süsteemiga, mille tingimustele vastates saavad asutused sertifikaadi, mis vastab ISO 14001 nõuetele.

Rohelise kontori põhimõtted on jagatud juhtimisega (keskkonnategevuse kavandamine) ja keskkonnavaldkondadega (energiatõhusus, paberi kasutus, jäätmete liigiti kogumine, rohelised hanked, liikluskorraldus, tervislik töökeskkond jt) seotud tegevuseks.

Moora sõnul on avalikul sektoril rohelise kontori põhimõtete järgijana ja keskkonnahoidlike hangete korraldajana märkimisväärne võimalus mõjutada Eesti ühiskonda laiemalt keskkonnahoidlikumaid valikuid tegema ning juurutada keskkonnasõbralikumate toodete tarbimist.

DHL piirab printimist. Möödunud aastal Eesti Rohelise Kontori konkursil teise koha pälvinud AS DHL Estonia on rohelise kontori põhimõtteid järginud juba aastaid. “Mõõdame aastaid oma kontorite ning sõidukipargi CO2 jalajälge ja oleme seadnud SMART põhimõttel osakonnapõhised iga-aastased keskkonnaeesmärgid,” ütles ettevõtte kvaliteedi, keskkonna ja kommunikatsioonijuht Laire Suurväli. “Lisaks oma töötajatele on meie keskkonnasüsteemiga seotud ka kliendid, koostööpartnerid ning allhanke pakkujad. Pakume neile erinevaid koostöövõimalusi, näiteks klientidele ­GOGREEN süsinikneutraalset transporditeenust ning saadetiste CO2 jalajälje mõõtmist, keskkonna­alase teadlikkuse parandamist erinevate koolituste pakkumisega, asjaajamises digitaalset dokumendihaldust ning erinevaid e-lahendusi.”

Konkreetse näitena tõi Suurväli välja ühtse printimislahenduse, mis kujutab endast ühte printimis-koopiamasinat terve kontori peale. “Projekti tasuvus oli kiire ning konkreetselt mõõdetav – oleme loobunud kõigist osakonna printeritest, nende hooldamise ning tarvikute soetamise kuludest, märgatavalt on vähenenud koopiapaberi ostmise vajadus,” kommenteeris Suurväli.

Tema sõnul võimaldab ühtne printimissüsteem monitoorida väljaprinditavate materjalide mahtu osakonniti. “Võrrelduna osakondade eelmiste aastate tulemustega, tekitab see ka väikse positiivse konkurentsi, sest kõik soovivad, et nende osakond oleks võimalikult roheline. Lisaks tagab printimislahendus selle, et üleliigsed või kogemata printima pandud materjalid jäävad printimata, sest prinditud materjalide kättesaamiseks peab iga töötaja kasutama töötajakaarti ning kinnitama printeri juures, et soovib neid materjale. Juhul kui läks üldse meelest, et midagi prinditud sai, saabub järgmisel päeval e-postkasti meeldetuletus, mis annab võimaluse veel kord materjalidele järele minna või need süsteemist kustutada. Kui ka seda teadet eiratakse, kustutab süsteem automaatselt printima pandud töö oma mälust,” selgitas Suurväli.

Oluline juhtkonna eeskuju. Suurväli soovitas, et rakendatavad keskkonnahoiu meetodid tuleb inimestele võimalikult lihtsaks ja mugavaks teha. “See garanteerib, et töötajad tulevad põhimõtetega kaasa ning on nõus ka käitumisharjumusi muutma,” ütles ta. “Kindlasti on oluline eeskuju näitamine, eelkõige juhtkonna tasandil. Kui juhtkond valdkonda oluliseks ei pea ja ise oma käitumisega eeskuju ei näita, siis ei tule ka põhimõtete elluviimisest reeglina midagi välja.”

Suurvälja sõnul pole vähem tähtis ka valdkonna eest vastutaja ja eestvedaja roll. “See inimene peaks olema entusiastlik, positiivne ning kaastöötajaid keskkonnasõbralikult käituma inspireeriv,” märkis ta. Samuti soovitas ta kasutada tulemuste mõõdikuid, et saada ülevaadet sellest, kus hetkel asutakse ja kuhu jõuda soovitakse.

Lisaks soovitas Suurväli esmalt alustada lihtsamatest asjadest, mis ettevõttes parandamist vajavad, ning kui need põhimõtted on rakendatud ning töötajate teadlikkus tõusuteel, saab edasi liikuda järgmiste, võib-olla ressursimahukamate projektideni.

  • Starmani kontorit kütavad serverid

Starman kasutab kaugkütteteenuse asemel ettevõtte suurest seadmepargist eralduvat soojust.

“Telekommunikatsiooni valdkonna ettevõtete lahutamatuks osaks on suur seadmepark, mis tarbib palju elektrit. Vaid väike osa elektrist liigub võrku, enamik elektrist jääb soojusena üle ehk tegu on jääksoojusega. Analüüsides energiahulkasid, selgus, et efektiivsem on lõpetada soojaenergia ostmine küttefirmalt ning jääksoojus ära kasutada kontori kütmiseks. Nii ehitati küttesüsteem ümber ja praegu köetakse peakontorit 100% ulatuses seadmeruumide jääksoojusega,” ütles Starmani tehnoloogiadirektor Hanno Liiva.

“Teine samm oli arvesüsteemi muutmine elektroonseks ja praegu liiguvad kõik arved Starmanis ainult elektroonsel teel, mis võimaldas vähendada paberi kasutamist,” lisas Starmani kommunikatsioonijuht Kristi Reiland.

“Kolmas samm on alles töös – kogu dokumendihaldussüsteemi üleviimine elektroonseks. Lisaks võtsime kasutusele joogivee filtreerimisautomaadid ehk me ei osta pudelivett, vaid filtreerime kraanivett,” rääkis Reiland.

Reiland soovitas ettevõtetel analüüsida igakuiseid kulusid, millest selgub, millist neist õnnestuks vähendada IT või energiasäästlikumate lahenduste kasutuselevõtuga.

 

Mis on mis

  • Rohelise toimimisega seotud aspketid

Keskkonnahoidlikud hanked. Kontoritarvete ja -teenuste sisseostuks koosta keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumid ja kord.

Energiatõhususe edendamine. Kehtesta meetmed tarbitava energia säästmiseks ning energiatõhususe suurendamiseks.

Loodusressursside jm materjalide kasutamise vähendamine. Rakenda meetmeid, mis võimaldavad vähendada loodusvarade ja olulise keskkonnamõjuga seotud kontoritarvete tarbimist.

Jäätmetekke vähendamine ja taaskasutus. Loo meetmed jäätmetekke vähendamiseks ja jäätmete liigiti kogumiseks.

Säästev transport ja liikluskorraldus. Minimeeri transpordivahendite kasutamisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale ning edenda säästvaid tööreise ja tööle-koju liikumist.

Tervislik töökeskkond. Loo meetmed tervisliku ja sotsiaalselt vastutustundliku töökeskkonna ja -tingimuste võimaldamiseks (sh regulaarne riskihindamine töökohtades).

Allikas: Säästva Eesti Instituut

 

Kommentaar

  • Käitumine kontoris tõi muutusi ka kodus

Merike Hallik, CWT Estonia tegevdirektor
Kuna olime Kaleva Traveli grupis, oli meie tegevusel aastaid Maailma Loodusefondi (WWF) rohelise büroo (green office) sertifikaat, mida anti välja Helsingi kontorist. Seetõttu oli meie eesmärgiks teadlik toimetamine kontoris.
Soomlased on ju ise väga kokkuhoidlikud ja nendele oli see oluline, ent enam seda sertifikaati paraku välja ei anta.
Sel ajal, kui seda taotlesime (aastatel 2009–2010), ei olnud näiteks Eestis veel riigihangetes punkti, et partner peaks tegutsema keskkonnahoidlikult. Seal aga küll.
Jälgisime siis nii elektritarbimist kui ka paberi kokkuhoidu ning sorteerimist. Monitoorisime kasutust ja tuletasime inimestele regulaarselt meelde, et näiteks tuled tuleks kustutada, kui ruumidest lahkutakse.
Hiljem on töötajad välja toonud, et see oli väga hea kogemus, mis aitas käitumist muuta ka kodus. 
Palju on käitumine kontoris seotud ka ettevõtte sisekorra eeskirjaga. Kui sisekorraeeskirjas pole kirjas, kas töölt lahkudes peab arvuti kinni panema või mitte, käitub igaüks omamoodi.

  • Rohkem arendaja kui rentniku teha

Avo Kask, CGI Eesti ASi tegevjuht
Aeg-ajalt ikka mõtleme kontori rohelisusele. Me asume normaalses kontorihoones, ent sageli on keskkonnasõbralikkus rohkem arendaja, mitte rentniku teha.
Rentnik saab küll kontoris ümber tõsta vaheseinu, aga mitte ümber ehitada kütte- ja ventilatsioonisüsteemi, mis büroopindade puhul peamise kokkuhoiu annab.
Elektri kasutust ja tulede kustutamist ruumidest lahkudes ning muid taolisi väiksemaid asju jälgitakse kontorites nii ehk naa, see on ettevõtetele oluline juba kulude kokkuhoiu pärast.
Eks säästlikkus ja keskkonnasõbralikkus käivadki käsikäes. Rohelisus on mõnes mõttes üleekspluateeritud mõiste. Pigem rõhuvad ettevõtted kulude kokkuhoiule ja see muudab sageli ka hoone keskkonnasõbralikumaks.
Ise pole kontorihoonet otsinud ja selle turuga väga kursis, aga tunnetuslikult võib öelda, et valikut on, kui tahaks pinda vahetada, sest säästlikest kontoripindadest räägitakse päris palju.      

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. June 2014, 20:01
Otsi:

Ava täpsem otsing