Las äripartnerid paistavad ettevõtluskeskkonnas läbi

Kõnealune juhtum kinnitab, et ettevõtluskeskkonna selgus ja läbipaistvus ei ole midagi abstraktset, vaid ausa ettevõtluse hädavajalik tingimus. Seda rõhutab Äripäev ka oma missioonis, milleks on ettevõtliku inimese teavitamine ja ärikeskkonna muutmine läbipaistvaks.

Starmani ühe asutaja Indrek Kuivalliku suurosalusega ettevõte Winergy läks nimelt oma laenuandja Norvik Bankaga pöördumatult tülli. Ettevõte süüdistab panka katses Winergy kaaperdada, pank ettevõtet pettuses. Ei saa üheselt öelda, kumb osapool on “hea” ja kumb “halb”. Olukorra muudab seejuures väga keerukaks asjaolu, et nii tuulepargi väikeomaniku kui ka ettevõtte äripartnerite puhul ei ole üheselt selge, kes nende taga õigupoolest on.

Taust kaob hämarasse vette. Sarnaseid näiteid võiks tuua veelgi. Ent niigi on tegelikult selge, et mida sügavamasse ja hämaramasse vette (potentsiaalse) äripartneri isik ja/või taust on vajunud, seda kergemini võivad asjad üldjoontes lõppeda nii konfliktide kui ka tõeliselt ebameeldivate üllatustega. Majanduslikust kahjust rääkimata.

Täiesti võimalik, et koostööpartneril võib naha üle kõrvade tõmmata ka ühiskonnas igati tuntud ja tunnustatud ettevõtja. Kui aga äripartner või -partnerid on juba algusest peale peitunud mõne offshore-firma läbipaistmatu sirmi taha, siis on ettevõtja ohutulukesel kindlasti aeg vilkuma hakata. Et kas sellisel juhul on üldse mõistlik asju edasi ajada.

Läbipaistvus on tegelikult igale ettevõtjale kasulik. See hoiab kokku kulusid, vähendab valeotsuseid ja võrdsustab üldist konkurentsi. Kõikvõimalike avalike registrite puhul saab ettevõtja lihtsalt või vähemasti lihtsamini ja väiksema vaevaga kontrollida oma potentsiaalse äripartneri tausta. Kui seal jääb silma midagi, mis äratab kahtlust või kõhklust, on võimalik näiteks tehingust loobuda. Enne, kui olukord võib juba tõeliselt probleemseks osutuda.

Riskiaste kasvab. Kui aga potentsiaalse äripartneri tausta selgitamine ei ole üldse võimalik, tõuseb riskiaste ettevõtja jaoks juba märgatavalt. Eriti valusalt võib see kätte maksta siis, kui tegemist on pikaajalise ja mahuka projektiga, kuhu on palju raha ja aega panustatud. Seda on ettevõtluselu oma kirevuses korduvalt tõestanud.

Loomulikult ei pruugi olla ettevõtte nn maksuparadiisis registreerimise puhul igal juhul tegemist sellega, et plaanitakse valgustkartvaid tegusid. Põhjusi võib olla erinevaid ning asi ühtlasi juriidiliselt igati korras. Teisalt on aga ette selge, et kui tõepoolest peaksid probleemid ilmnema, võib sellise “partnerfirma” tausta lahtiharutamine – kas või kohtutee vahendusel – osutuda väga keerukaks. See kõik tähendab nii liigset ajakadu, suuri kohtukulusid kui ka võimalikku kahju kannatava ettevõtte väärtuse vähenemist kogu selle protsessi käigus.

Nii nagu paljude asjade puhul, saavad ettevõtluskeskkonna parandamiseks väga palju ära teha ettevõtjad ise oma suhtumisega. Mida enam nõutakse taga läbipaistvust ja avalikkust, mida suurem on toetus neile põhimõtetele, seda turvalisemaks muutub kogu ettevõtluskeskkond.