Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valitsusliidu lubadustel krõbe hind

02. juuni 2014, 00:00

Valitsusliidu üks pealtnäha kasulik lubadus on muuta ravimite infolehed kättesaadavaks ka inglise, soome ja vene keeles, kirjutas Meditsiiniuudised. Nii ravimitootjad kui ka ravimiamet on aga seda hinnanud ülimalt kulukaks ja vähese kasuteguriga tegevuseks. Sotsiaalministeerium hakkab teemaga sisulisemalt tegelema sügisel.

Ravimitootjad soovivad ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi sõnul tähelepanu pöörata asjaoludele seoses lubadusega teha ravimite infolehed patsiendi nõudmisel apteegist kättesaadavaks nii inglise, vene kui ka soome keeles. “Balti riigid on näinud vaeva selleks, et kujundada välja ühtne Balti pakend kolmekeelsete patsiendi infolehtedega. Turgude väiksust arvestades on ühine pakend tihti ainus võimalus ravim kättesaadavaks teha,” rääkis ta. “Kui Eestil on plaanis ikkagi mingil moel tõlkida omal jõul infolehed vene keelde, peab arvestama sellega, et ei piisa ühekordsest tõlkest. Infoleht on ajas täienev ja mõningatel juhtudel on muudatused üsna sagedased, kuna ohutusalane teave uueneb pidevalt,” sõnas Tapfer.

Pakend jääb väikseks. Tapferi sõnul on veel üks pragmaatiline probleem, mis puudutab pakendi mõõtmeid ja mahutavust. “Kui püüda lisada pakendisse veel kolm täiendavat keelt, tingib see vajaduse täiesti uue pakendi järele, mis omakorda eeldab ümberkorraldusi tootmises,” sõnas Tapfer. “Üsna selge on, et see toob  kaasa juba oluliselt suuremad kulud ravimile ja võib hoopis viia selleni, et seda ravimit ei saa üldse enam turustada.”

Ravimiameti peadirektori Kristin Raudsepa sõnul on tegemist vana teemaga, juba 2012. aastal esitasid nad sotsiaalministeeriumile oma arvamuse. Muudatuste kulu ravimiametis oleks 100 000 eurot aastas (juurde tuleks palgata viis inimest – toim) ja saadav kasu vähene. Apteekrid küll ei peaks juurde õppima võõrkeeli, kuid samas kohustus ravimiinfot jagada jääb neile ikkagi ja parim on seda teha keeles, mida patsient oskab. Raudsepp lisas, et koalitsioonileppe lubadusega tegeldakse jõudumööda. Võrreldes 2012. aastaga on keeli juurde tulnud ja ka kulu on kasvanud. “Aga tegeleme analüüsiga nii, nagu valitsuse tööplaan ette näeb. Üldpõhimõttena ei  ole mingit kahtlust, et ravimiohutuse seisukohast peab ravimiinfost aru saama,” tõdes Raudsepp.

Tema hinnangul on trükitud infolehtede tõlge ilmselt kulukaim variant, aga see selgub analüüside käigus.

Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet sõnas, et ministeerium analüüsib  ja teeb ettepanekud infolehtede tõlkimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamiseks veel sellel aastal. “Arutame sügisel koostöös partneritega erinevate lahendusvariantide üle, et selgitada välja, kas ja mis mahus panna kohustusi tootjatele, apteekritele või riigile,” kinnitas ta.

  • Plussiks lahked maksuhaldurid. Üks Eesti eelis

Eestil on rahvusvahelises maksukonkurentsis nii plusse kui ka miinuseid, ent suuremas plaanis on lähinaabrid Läti ja Leedu meid edestanud, tõdes finantskonverentsil Big4 KPMG Baltics OÜ  maksu- ja õigusteenuste valdkonna juht Joel Zernask.

Investoritele suurimate plussidena tõi Zernask välja meie tulumaksusüsteemi ning selle, et jaotamata kasumit ja saadud dividende ei maksustata, puudub exit tax, e-maksuamet on tasemel ja maksuhaldurid positiivselt meelestatud – kui mujal kipub maksuamet sarnanema pigem karistusasutusega, siis Eestis on nii, et kui kõike ei jõua maksta, on hea, kui maksad natukenegi. Oluline on ka kasvav maksulepingute portfell, kust aga puudub leping Venemaaga, mis on kujunemas tõsiseks takistuseks.

Suurim miinus on puuduvad maksusoodustused investorite ligimeelitamiseks. Selles on suurim konkurent Läti, kus on ettevõtluskeskkonda parendatud – kehtestatud on sotsiaalmaksu lagi ning holding’utele kehtib maksuvabastus. Ka on Eesti puuduseks suured tööjõumaksud, mis on ka üks varimajanduse suure osakaalu põhjus. Lisaprobleem on vähene maksualane kohtupraktika – meie seadustes on palju tõlgendamisruumi, ent konkreetsemast maksukeskkonnast pärit ettevõtjad tahavad teada, kuidas asjad käivad. Seega on Eestis kasulik tegutseda kapitali-, mitte tööjõumahukas sektoris.

Zernask võttis teema kokku soovitusega: “Eesti riik peaks olema pigem nagu kalakasvataja, mitte kalamees, kes kiiresti kõik kalad välja tahab õngitseda.”

raamatupidaja.ee

 

 Tasub teada

  • Joel Zernaski soovitused:

Alandada tuleks üksikisiku tulumaksu määra, suurendada maksuvaba miinimumi. Kuigi maksumäär pole ELi mõistes kõrge, on meie palgad ja elatustase hoopis teisel tasemel.
Kehtestada sotsiaalmaksulagi, mille maksimaalne määr oleks kolmekordne keskmine brutopalk, mis motiveeriks ettevõtjaid tagasi pöörduma klassikalise palgamaksustamise juurde.
Alandada tuleks tulu- ja sotsiaalmaksu ajutiselt Eestis töötavate välismaa spetsialistide palkadelt.
Väikefirmadele ja start-up’idele tuleks kehtestada maksusoodustused.
Parandada tuleks osalusoptsioonide maksustamist – lühendada perioode ja laiendada rakendusala.
Kehtestada tuleks mõistlikud päevaraha maksuvabad piirmäärad, nt indekseerides sihtriigipõhiselt.
Töötajate tervisele tehtud kulud tuleks vabastada erisoodustusmaksudest.
Litsentside ja patentide tulu tuleks vabastada tulumaksust või alandada selle määra.
Kehtestada tuleks käibemaksu bad debt relie.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. June 2014, 19:49
Otsi:

Ava täpsem otsing