Osta siis, kui veri tänaval

03. juuni 2014, 00:00

Eelmisel kuul tegid suure tagasituleku Ukraina ja Vene börsid, kuna geopoliitilised pinged vaibusid ning investorid asusid taas aktsiaid ostma.

Sõjalised pinged, gaasitüli, sanktsioonid ning nõrgenenud valuutad olid need, mis esimeses kvartalis rikkusid Venemaa ja Ukraina börsi esituse, kukutades nad eurodes arvestatult maailma halvimate börside hulka. Mais toimusid aga Ukraina presidendivalimised ning see sillutas riigile teed pingete leevenemisele idanaabriga. Need, kes ostsid siis, kui veri veel tänaval oli, said nautida maailma üht parimat tootlust.

Dollaripõhine Vene aktsiaindeks Russian Trading Systems (RTS) oli maikuus 14protsendilise tootlusega eurodes arvestatult maailmas paremuselt teine. Indeksis on 50 Vene ettevõtet, mille seas on ka sellised nimed nagu Aeroflot, Gazprom, Lukoil, Rosneft ja Sberbank. Maikuu oli aktsiaindeksile aasta tugevaim kuu, kuna esimeses kvartalis kukkus see 13,6 protsenti. Rublapõhine indeks Micex tõusis eelmisel kuul ligi 9,7 protsenti.

Ka poliitilisest kriisist räsitud Ukraina tegi eelmisel kuul tugeva esituse, tõustes eurodes arvestatuna ligi 11 protsenti. Eelmises kvartalis kukkus aktsiaindeks peaaegu 19 protsenti, olles sellega üks halvimaid börse maailmas. Möödunud kuul sai Ukraina endale uue presidendi Petro Porošenko, kellega Venemaa president Vladimir Putin soovis kohtuda. Investoritele andis see märku, et pinged kahe riigi vahel on vähenemas ning koostöö Moskvaga jätkumas. Ka on Venemaa vähendanud oma Ukraina idapiiri lähedal olevate vägede suurust ning sellega on vähenenud geopoliitilise konflikti oht.

Möödunud kuu oli ka Vene rublale positiivne, kuna valuuta tugevnes euro vastu 4 protsenti ning dollari vastu 2 protsenti. Kuid grivna nõrkus jätkus – dollari ja euro vastu nõrgenes see vastavalt 0,5 protsenti ja 2,5 protsenti. Aasta algusest on grivna dollari ja euro vastu kaotanud peaaegu 40 protsenti oma väärtusest.

Venemaa-suunaline börsil kaubeldav fond (ETF) Market Vectors Russia Index tõusis maikuus 11 protsenti, mis on suurim tõus pärast 2012. aasta jaanuari.  Välisinvestorid investeerisid mais Venemaale 79 miljonit dollarit ning EPFR Globali analüüsijuhi Cameron Brandti sõnul on see positiivne märk. “Need on üle pika aja esimesed kasvuvõrsed. Kui Venemaa plaanib Ukrainast eemale hoida, näevad inimesed, et (Vene aktsiaturg) on liiga odav. Kui poliitilist riski mitte arvestada, on Vene aktsiad odavad,” ütles Brandt. Välisinvestorid on Venemaalt tõmmanud raha välja alates eelmise aasta augustist.

Pingete leevenemine on viinud rekordkõrgete tasemeteni. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) hoiatas aprillis, et Ukraina kriis on oht kogu maailma majandusele.

IMFi hinnangul on maailmamajanduse taastumine pärast finantskriisi olnud nõrk ja aeglane ning geopoliitilised ohud võivad sellele olulist mõju avaldada. Seetõttu hingasid maailma börsid kergendatult, kui Ukrainas toimusid presidendivalimised ning Putin lubas uue riigipeaga koostööd tegema hakata.

Näiteks USA börsiindeksid Dow Jones ja S&P 500 on tõusnud uute rekordkõrgete tasemeteni ning Euroopas saavutas sarnase tipu eelmisel nädalal Saksa börs. See on tekitanud investoreis küsimuse, kas aktsiaturge võib praeguste tippude juures tabada korrektsioon.

LHV Panga analüütik Erko Rebane usub, et USA aktsiaturud on praegu üsna õiglaselt hinnastatud ning edasiseks tõusuks peaks ettevõtete kasumirida praegusest konsensusest kiiremini kasvama. “Euroopas on valuatsioonide tasemed küll madalamad, kuid samas vastupidiselt USA-le on siin regioonis esimese kvartali järel ettevõtete kasumiootusi jätkuvalt allapoole toodud,” ütles Rebane, kelle arvates on lühiajaliselt aktsiaturud mõlemal pool Atlandi üleostetud ning seetõttu tasuks lähiajal oodata kerget õhu väljalaskmist.

Mai lõpus tõusis maailma börsidel olevate ettevõtete koondturuväärtus rekordilise 47 triljoni euroni, mis näitab, et investoritel on olnud suur huvi aktsiate vastu. Balti börsidest oli maikuus nõrgim Tallinna börs, mille tõus piirdus ühe protsendiga. Edukaim oli 3,5 protsendiga Läti börs. Leedu börs tõusis 2,5 protsenti.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
02. June 2014, 18:46
Otsi:

Ava täpsem otsing