Eesti astus töötuslõksu

Eile tutvustati Euroopa pealinnades Euroopa Komisjoni iga-aastaseid riigipõhiseid soovitusi, lähtudes iga riigi probleemvaldkondadest. Eesti sai Euroopast viis soovitust riigi rahanduse, tööhõive, hariduse, energiamajanduse ja kohalike omavalitsuste töö efektiivsuse kohta. Domineerib selgelt tööjõu teema, mis jooksis läbi koguni kolmes soovituses viiest.

“Eestis on tekkinud töötuslõks, mis tähendab, et erinevaid toetusi kombineerides on võimalik saada kokku miinimumpalgaga võrdväärne summa. Niimoodi talitavad inimesed on vähe motiveeritud tööle minema, seega peaks riik mõtlema, mida saaks teha nende motiveerimiseks minna tööle,” kommenteeris Euroopa Komisjoni Eesti esinduse majandusnõunik Katrin Höövelson.

Euroopa Komisjon näebki Eestis probleeme eelkõige madalapalgaliste töötajate väheses stiimulis tööd teha, ettevõtjate ootuste ja tööjõu tegelike oskuste ebakõlas ning ettevõtluse väheses levimises suure tööjõupuudusega piirkondades.

Viga pole toetustes, vaid väikses palgas. Soovituste tutvustamisel viibinud Eesti Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josingu sõnul pole mitte sotsiaaltoetused Eestis liiga suured, vaid madalapalgalisi töökohti on liiga palju. “Kohati pakutakse täiesti kaheksa tundi tõsist tegevust nõudva töö eest väga minimaalset tasu, mis tõesti ei motiveeri. Paraku asuvad need tööd sageli ka kohtades, milleni jõudmine nõuab kulusid, näiteks maapiirkondades lähimates asulates, kuhu sõitmine on töötajale juba kulukas. Töötaja reageerib sellele teise töökoha leidmisega ehk enamasti hoopis Tallinnasse või Soome kolimisega. Riigi rida on luua töökohad, kus oleks inimväärne palk, ja Euroopa Komisjon tuletas seda ilmselt põhjusega meelde,” ütles Josing.

Euroopa Komisjon soovitab Eestil tagada haridussüsteemi parem vastavus tööjõuturu tegelikele vajadustele ning niikaua, kui meie haridussüsteem ei valmista kohe esimesel katsel ette inimesi, keda tööandjail vaja läheb, peavad ettevõtjad panustama ise oma töötajate ümber- ja täiendõppesse. Ka kõrgharidusega, kuid omandatud erialast erineval töökohal töötavad inimesed on tööandjatele sobivate oskusteta tööjõud.

Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu aseesimehe Andres Haameri sõnul ei ole mõtet õppida asju, mida Eesti riigis vaja ei lähe. “Ma ei tea, mida tehakse kõikide ärijuhtidega. Äri on pood, kas me koolitame siis poejuhatajaid? Meil on vaja inseneriharidusega inimesi, kes oskavad integreerida oma teadmised vastavasse keskkonda ehk nendele töökohtadele, mis Eestit edasi arendavad,” ütles ta.

“Oleme võidelnud kogu aeg selle eest, et tõsta au sisse kutseõpe, sest inimesed omandavad selle käigus kutsed, mida läheb päriselt vaja. Kutseõpe jätkub rakenduslikus kõrghariduses ning sealt omandatud oskustega inimestest meil praegu tööturul puudu ongi,” lisas Haamer.

Kehvast matemaatikust füüsikut ei saa. Josingu sõnul aga on kogu elufilosoofia läinud täiendõppe peale ning see on kogu maailmas nii, et inimene ei tööta enam sellel erialal, mida ta õppinud on, vaid peab kogu aeg uusi asju juurde õppima. Euroopa Komisjoni poolt Eestile soovitatud ümberõppe­ideedesse töö leidmiseks suhtub Josing aga skeptiliselt. “Meil on pigem fundamentaalne nihe: sellelt, mida on teatud eluperioodil põnev õppida, näiteks kultuuriantropoloogia, on väga raske minna üle tehnikaerialadele. Matemaatikat peab hakkama õppima ikkagi neljandas klassis. Loota, et kehvas matemaatikus avaneb 30ndates füüsikadoktor, on utopistlik. Kuigi meil on puudu insenere, on noortele raske selgeks teha, et nad peaksid eriala valides mõtlema lisaks põnevusele ka tulevastele töökohtadele, sest insenerialasid ongi raskem õppida,” lisas ta.

Tööd maanurkadesse. Ettevõtluse soodustamine suure tööpuudusega piirkondades on tegevus, mille Euroopa Komisjon samuti Eesti soovituste hulgas välja tõi.

“Kui mingites maaregioonides pole töökohti, siis varem või hiljem kolib pere sealt minema. Kui nad seda teevad, pole mõtet sinna kavandada ka järgmist etappi – lasteaiakohti või kauplust. Omavalitsus peaks huvituma ettevõtjate leidmisest oma regiooni, kuid eriti head otsimisvormi meil ei ole,” ütles Josing.

Vaesusega silma ei jää

Et Eesti sai vaid viis soovitust, tähendab seda, et paljudes valdkondades Eesti Euroopa Komisjoni meelest soovitusi ei vaja.

Üks valdkondi on vaesus, mille kohta said paljud arenenud Euroopa riigid soovitusi, Eesti aga on vaesuse näitajate poolest ELis keskmiste seas.

“Teine küsimus on see, kas riik tegeleb vaesusega. Kui riik ei panusta, teeb Euroopa Komisjon märkuse, Eestis siiski tõusid nüüd vähemalt vajaduspõhised lastetoetused, riik on ennast ­õiges suunas liigutanud, seega pole ilmselt vaja eraldi näpuga näidata,” sõnas konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.

 

Eesti mured ei muutu

Euroopa Komisjon on jaganud soovitusi juba neli aastat ning laias laastus on need aastati ühele riigile üsna sarnased, sest need puudutavad n-ö kõige suuremaid üldisi probleeme, ütles riigikantselei strateegiadirektori asetäitja Märt Loite eile soovituste tutvustamisel Tallinnas.Aprillis toimuvad Euroopa Komisjoni kahepoolsed kohtumised riikidega, kus kaardistatakse probleemsed valdkonnad ning selle tulemusena antakse mai lõpus või juuni alguses riikidele soovitused, mille eesmärk on toetada iga riigi majanduskasvu ja soodustada töökohtade loomist.

 

Euroopa Komisjoni soovitused Eestile

Riigi rahandusTugevdada eelarvestrateegiat, et tagada keskpika eelarve-eesmärgi saavutamine aastaks 2015.

Tööturg ja sotsiaalpoliitikaSuurendada madalapalgaliste töötajate stiimuleid töötamiseks.Aktiveerida tõhusamalt tööturult eemal olevaid inimesi ehk töövõimetushüvitise saajaid.Tagada tööhõivereformi vastu võtmine ja ellu viimine.Suurendada perepoliitika kulutõhusust ning parandada laste­hoiuteenuste kättesaadavust.Edendada ettevõtlust ja töökohtade loomist kõrge tööpuudusega piirkondades.

Haridus ja innovatsioonTagada haridussüsteemi vastavus tööturu vajadustele.Tõsta elanikkonna oskuste taset ja laiendada elukestva õppe võimalusi.Suurendada kutsehariduses õppijate osakaalu ja kasutada rohkem töökohapõhist õpet ehk luua rohkem praktikakohti, võimaldades noortel juba õpingute käigus rohkem päris tööeluga kokku puutuda.Soodustada teadustegevuse spetsialiseerumist, teadustegevuses on vajalik täiendav prioritiseerimine ja rahvusvahelistumine, et suunata enim raha kõige perspektiivikamatele projektidele.Süvendada ettevõtete ja teadusasutuste tihedamat koostööd.

EnergiapoliitikaSuurendada energiatõhusust hoonetes, elamutes ja tööstushoonetes.Suurendada oluliselt keskkonnastiimuleid transpordisektoris ja soodustada ressursitõhusamat transporti – vähem sõiduautosid, rohkem ühistransporti.Jätkata piiriüleste energiaühenduste arendamist eesmärgiga mitmekesistada energia­allikaid.Soodustada Balti riikide energiaturgude integreerimist.

Haldusvõimekus Tasakaalustada kohalikele omavalitsuste (KOV) tulusid ja neile pandud kohustusi, et ­KOVidel oleks reaalseid vahendeid elanikele vajalike teenuste pakkumiseksKOVide rõhuasetus avalikele teenustele – tagada kvaliteetsete avalike teenuste pakkumine kohalikul tasandil, eelkõige tööturul osalemist toetavad teenused