Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majandus ei toimi kapitalituruta
ELi aluspõhimõte kapitali vabast liikumisest meid palju ei aita, kui me ise ei loo keskkonda oma kapitalituru arenguks. Eesti kapitalituru tugevuseks on see, et siin domineerivad hästi kapitaliseeritud Skandinaavia pangad. Meie nõrkuseks on aga ülimalt panganduskeskne finantsturg, kus tõsiseltvõetavaid alternatiive napib.
Väärtpaberivahendajad kurdavad, et investorite huvi Tallinna börsi vastu aina kahaneb ning varsti polevatki meie börsil millegagi kaubelda. Alternatiivbörsi käivitamisest on räägitud aastaid. Väärtpaberituru korraldaja on loonud keskkonna alternatiivturul kauplemiseks. Probleem on, et seal puuduvad noteeritud ettevõtted.
EASi kaasamine. Turu hoogustamisel võiks alustada näiteks sellest, et EAS korraldaks teavitamist ja laiendaks meetmeid noteerimisega seotud asjaajamise korraldamiseks või kulude kaasfinantseerimiseks.
Meie investeerimisfondide turul on registreeritud 70 investeerimisfondi, aga ainult kaks neist on riskikapitalifondid. Domineerivad kohustuslikud pensionifondid ja aktsiafondid ja ka need investeerivad pigem Eestist väljapoole. Võlakirjaturul pole jaeinvestoritele sobivaid instrumente, senigi väikese osakaaluga võlakirjafondide varade maht vähenes eelmisel aastal veel 10%.
Majandus ei saagi areneda, kui pole toimivat kapitaliturgu.