Uudised
3. juuni 2014 kell 21:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valimised, mis muutsid Euroopat

Riigipead alates USA president Barack Obamast kuni Eesti president Toomas Hendrik Ilveseni sõitsid eile Varssavisse, et tähistada 25 aastat tagasi toimunud ja ajalukku läinud Poola valimisi. Liikumine Solidaarsus kukutas toona esimesena idablokis võimult kommunistid.

Nüüd on küll õhus teised teemad. Obama peaks kinnitama Ida-Euroopa liitlastele, et tema administratsioon kaitseb neid mis tahes võimaliku Venemaa agressiooni vastu. Ta kohtub ka Ukraina vastvalitud presidendi Petro Porošenkoga.

Nõukogude aega heroiseeriv Venemaa hõivas Ukrainalt Krimmi, misjärel USA kehtestas Venemaa vastu sanktsioonid. Obamal tekib neli päeva kestval Euroopa visiidil teoreetiline võimalus kohtuda ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, kui 5. juunil tähistatakse Prantsusmaal teises maailmasõjas otsustava Normandia dessandi aastapäeva.

Mis toimus 25 aastat tagasi? 4. juuni 1989. aasta parlamendivalimiste võit sillutas Poolas tee demokraatiale. Tadeusz Mazowiecki sai esimeseks mittekommunistlikuks raudse eesriide taguse maa peaministriks. Paar kuud hiljem langes Berliini müür ja kaks aastat hiljem lagunes Nõukogude Liit, kirjutas sotsioloog Slawomir Sierakowski New York Timesis ilmunud arvamusloos.

Unustatud kangelane. Tähistamisel räägitakse palju Mazowicki ja Solidaarsuse liidri Lech Walesa rollist, kuid unustada ei tohiks ka Jacek Kuronit, kes oli opositsiooni organiseerija ja liider 196.0–1970. aastatel. Temata ei oleks kujunenud ka Solidaarsust.

Ta kirjutas koos Karol Modzelewskiga avaliku kirja parteile. Selles süüdistasid nad, et valitsev kommunistlik partei on varastanud töötajatelt võimu ja loonud parteibürokraatide diktatuuri.

Kirja autorid arvestasid, et võivad minna kolmeks aastaks vangi, ja nii ka läks, kuid nende tegevusest said innustust teisedki dissidendid, kes algatasid avalikke debatte ja esitasid partei ladvikule ebamugavaid küsimusi.

Liikumine laieneb. 1968. aasta märtsis puhkesid Poolas üliõpilasrahutused. 1976. aastal algasid ulatuslikud tööliste streigid, mis suruti maha. Sellest ajast pärineb Kuroni kuulus ütlus: “Selle asemel, et põletada komiteesid, loome enda omad.”

Poola intellektuaalide ja aktivistidega loodi tööliste kaitsekomitee (poolakeelne lühend KOR), mis oli esimene avalik opositsiooniorganisatsioon kogu kommunistlikus kantsis. KORi liikmete arv kasvas kiiresti 3000ni, samas kui teiste maade dissidentide liikmelisus ulatus tosinatesse.

Dissidendid asutasid nn lendava ülikooli, tänu millele said üliõpilased tutvuda valitsuse propagandast vaba Poola ajalooga. Intelligentsil olid teoreetilised teadmised, rahvusvahelised kontaktid ja organisatsioon, kuid vaid töölised võisid asutada legaalse töölispartei. Siin tuli mängu laevaehitustehase tööline Lech Walesa.

1980. aasta augustis puhkes Gdanski laevatehases streik, mille organiseeris KORi aktivist Bogdan Borusewicz, kes valis Walesa streigi juhiks. Borusewicz on hiljem vabas Poolas olnud senati spiiker, Walesa aga Poola president.

Streigiga liitusid sadade teiste ettevõtete töölised. Kommunistlikus Poolas moodustus nime all Solidaarsus esimene sõltumatu ametiühing, kus oli peagi 10 miljonit liiget.

KORi töö sai tehtud ja 1981. aastal läks see laiali. Kuronist sai Solidaarsuse nõunik ja Walesa järel tuntuselt teine opositsioonipoliitik.

Raske ministriamet. Mazowiecki valitsuses võttis Kuron enda peale töö- ja sotsiaalministri rolli, kus ta pidi kaitsma inimesi šoki eest, mille tõid üleminekuajal kaasa liberaalsed majandusreformid. Need jätsid peaaegu üleöö tööta miljonid Poola inimesed ja suurendasid sotsiaalset ebavõrdsust.

Kuron oli väga tagasihoidlik inimene, kellest ei saanud kunagi Poola presidenti.

Ülikonda kandis ta harva. Oma toonastes intervjuudes kippus ta naljatama, et nagu teleristki paistab, on ta harjunud parlamendis magama. “Igas ministeeriumi juhtkonnas on ruumi vaid ühele ebakompetentsele inimesele,” ütles Kuron. “Minu ministeeriumis täidan selle koha mina.”

Kuron suri aastal 2004.

Taust

Arutluse all Venemaa vägivaldne tegevus

President Toomas Hendrik Ilves osales Poola riigipea Bronislaw Komorowski kutsel eile Varssavis Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama töölõunal Kesk- ja Ida-Euroopa riikide liidritega.Kohtumise teemad olid Venemaa vägivaldne tegevus Euroopas piiride muutmisel ja sellest alguse saanud Ukraina kriis, energiajulgeolek ning valmistumine sügiseseks NATO tippkohtumiseks Wales’is, samuti alliansi usutava kohaloleku nähtavus Kesk- ja Ida-Euroopas.

Allikas: Vabariigi Presidendi Kantselei