Poola valimised, mis muutsid kogu Euroopat

Tänasel päeval on küll kohtumistel õhus teised teemad. Obama peaks kinnitama Ida-Euroopa liitlastele, et tema administratsioon kaitseb neid mistahes võimaliku Venemaa agressiooni vastu. Ta kohtub ka Ukraina vastvalitud presidendi Petro Porošenkoga ajal, kui Ukraina idaosas toimub venemeeleste separatistide ja valitsusvägede tulevahetus.

Nõukogude aega heroiseeriv Venemaa hõivas Krimmi, misjärel USA kehtestas Venemaa vastu sanktsioonid. Obama neli päeva kestval Euroopa visiidil tekib tal teoreetiline võimalus kohtuda ka Vene presidendi Vladimir Putiniga, kui 5. juunil tähistatakse Prantsusmaal II maailmasõjas otsustava Normandia dessandi aastapäeva.

Mis toimus 25 aastat tagasi? 4. juunil 1989 parlamendivalimiste võit sillutas Poolas tee kommunismilt demokraatiale. Tadeusz Mazowiecki sai esimeseks mitte-kommunistlikuks Raudse eesriide taguse maa peaministriks. Paar kuud hiljem langes Berliini müür ja kaks aastat hiljem kukkus Nõukogude Liit, kirjutas sotsioloog Slawomir Sierakowski New York Timesis ilmunud arvamusloos.

Tähistamisel räägitakse palju Mazowiecki ja Solidaarsuse liidri Lech Walesa rollist, kuid unustada ei tohiks ka Jacek Kuroni, kes oli põhiline opositsiooni organiseerija ja liider 1960-1970ndatel, ilma milleta poleks Solidaarsusest saanud seda, milleks ta kujunes. Ta kirjutas koos Karol Modzelewskiga "avalik kiri parteile". Seal süüdistasid nad, et kommunistlikud võimud on varastanud töötajatelt võimu ja on loonud partei bürokraatide diktatuuri.

Kirja autorid arvestasid, et selle eest võivad nad saada kolm aastat vangipõlve, mis ka juhtus. Kuid nende tegevusest said innustust teisedki dissidendid, kes käivitasid avalike debatte ja esitasid partei ladvikule ebamugavaid küsimusi.

Liikumine laieneb. Märtsis 1968 puhkesid Poolas üliõpilasrahutused. 1976 toimusid ulatuslikud tööliste streigid, mis suruti maha. Sellest ajast pärineb Kuroni kuulus ütlus: "selle asemel, et põletada komiteesid, loome enda omad". Koos Poola intellektuaalide ja aktivistidega käivitati tööliste kaitsekomitee (poolakeelne lühend KOR), mis oli esimene avalik opositsiooniorganisatsioon kogu kommunistlikus kantsis. KORi liikmete arv kasvas kiirelt 3000ni, kui teiste maade dissidentide liikmelisus ulatus tosinateni.

Kodanikualgatus. Dissidendid lõid nn lendava ülikooli, mis lasi üliõpilastel tutvuda  valitsuse propagandavaba Poola ajalooga. Intelligentsil oli teoreetilised teadmised, rahvusvahelised kontaktid ja organisatsioon, kuid vaid töölised võisid legitimiseerida töölispartei. Siin tuli mängu laevaehitustehase tööline Lech Walesa. Augustis 1980 puhkes Gdanski laevatehases streik, mille organiseeris KOR aktivist Bogdan Borusewicz, kes valis Walesa streigi juhiks. Boresewicz on hiljem vabas Poolas olnud senati spiiker, Walesa aga riigi president.

Sadade teiste ettevõtete töölised liitusid streigiga. Kommunistlikus Poolas moodustus nime all Solidaarsus (Solidanrosc) esimene sõltumatu ametiühing, kus oli peagi kümme miljonit liiget. KORi töö sai tehtud ja 1981. aastal läks see laiali. Kuronist sai Solidaarsuse nõunik ja Walesa järel tuntuselt teine opositsionäär.

Unustatud kangelane. Mazowiecki valituses võttis Kuron enda peale töö- ja sotsiaalministri keerulise rolli, kus ta oleks pidanud kaitsma inimesi šokiteraapia mõjude eest, mille tõid kaasa liberaalsed majandusreformid. Need jätsid praktiliselt üleöö tööta miljonid inimesed ja see suurendas sotsiaalset ebavõrdsust.

Kuron oli väga tagasihoidlik inimene, kellest ei saanud kunagi Poola presidenti. Ülikonda kandis ta harva. Oma toonastes intervjuudes mainis kümme aastat tagasi surnud mees, et magab tavaliselt parlamendis, nagu võis telerist näha. "Igas ministeeriumi juhtkonnas on ruumi vaid ühele ebakompetentsele inimesele," ütles Kuron. "Minu ministeeriumis täidan selle koha mina."

Autor: Harry Tuul, Romet Kreek