Majanduslangust trotsides

Kui esimeses kvartalis langes majandus võrreldes 2013. aasta sama ajaga 1,9% , siis ettevõtlussektoris suurendati kogukasumit koguni 10%. Tegu on läbi aegade paremuselt teise tulemusega - aasta esimese kolme kuuga oli ettevõtlussektori kogukasum 705 miljonit eurot, millest suurem on esimese kvartali kasum olnud vaid kriisieelsel 2007. aastal.

Statoil Fuel & Retail Eesti AS peadirektor Kai Realo sõnul on ettevõtete kasumi suurenemine langevas majanduses tingitud ennekõike optimistlikust sisetarbimisest. "Palgad on tõusnud ja inimesed tunnevad, et võivad rohkem kulutada isiklike vajaduste rahuldamiseks," ütles ta. Näiteks on Realo sõnul üha enam näha, et tankla poest ostetakse endale tihedamini süüa midagi sellist, mida varem peeti liiga kalliks. "See on puhtalt sisetarbimise buum, mida hetkel näeme," ütles ta.

Realo sõnul tundub praegu, et sisetarbimise buum jätkub, ent hoolimata rõõmustavast trendist seisavad jaekaupmehed silmitsi tõsise tööjõupuudusega. "Arvan, et jaekaupmeestel on iga päev kerge südamevalu, kuidas poed lahti hoida. Raske on leida teenindajaid ja see pimestab tarbimise suurenemise eufooriat," rääkis ta.

Realo märkis, et Statoili esimene kvartal oli tugev. Kasumit kasvatasid enim poekaupade ja autopesu müük. "Võrreldes aasta varasemaga on nende valdkondade numbrid olnud kahekohalises kasvus," ütles ta. Tema sõnul jõuab vaikselt kuid järjekindlalt Eestisse diisliautode trend, mis on suurendanud diislikütuse müüki äriklientide kõrvalt ka eratarbijate seas. Realo lisas, et kütusemüüki on aidanud edendada Eesti riigi võitlus maksupettuste avastamiseks ja ennustamiseks. "Selgelt on näha, et ausatel kütusemüüjatel on praegu võimalik konkureerida võrdsetel alustel," märkis ta.

Äripäeva eelmisel aastal ilmunud toiduainetööstuse topi liider Leibur AS tegevjuht Asso Lankots nentis, et nende ettevõte esimese poolaasta jooksul suurt kasvu ei näinud. "Pigem järgime Eesti majanduse käekäigu joont ja oleme kerges languses," ütles ta, lisades, et võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes käive Eesti turul 2-3%. "See ei paku meile mitte mingisugust rahulolu, eesmärk on alati ikka kasv," rääkis Lankots.

Lankotsi sõnul on kogu leivatööstuse sektoris praegu pigem kehvemad ajad. "Leiva-saia söömisharjumused on ajas muutumas, turgu kaotatakse poolvalmistoitudele," selgitas ta. Lankots lisas, et ettevõtte käekäigule on negatiivselt mõjunud ka Eesti rahvaarvu vähenemine. Tema sõnul on 2010. aastast alates vähenenud kogu leivatööstuse turg umbes 10%. "See on märkimisväärne vähenemine ja see on probleem," ütles ta.

Ettevõtete kasumi suurenemine võis Lankotsi sõnul tulla paranenud efektiivsusest ja tootlikkusest. Leiburit on tema sõnul näiteks kahtlemata mõjutanud ka see, et viimasel ajal on selgelt löögile pääsenud suurema lisaväärtusega ja seeläbi ka keskmiselt kõrgema müügihinnaga kaubad. "Võib-olla on mõnel ettevõttel õnnestunud ka suunata oma tegevust uutele eksporditurgudele," märkis Lankots. Leiburi toodangust läheb umbes 40% eksporti, muutusi turgudel viimasel ajal toimunud aga pole.

Forum Cinemas juht Kristjan Kongo sõnul läks ka kinomaastikul esimeses kvartalis hästi. "Kinol läheb alati hästi, olgu sõda, rahu või majanduslangus," märkis ta. Tema sõnul saavad ja tahavad inimesed endale igal ajal meelelahutust lubada. "Kõlab natuke poeetiliselt, kuid ma olen kindel, et kui on raske aeg, siis šokolaadi ostetakse endale ikka. Et natukenegi endale head meelt tekitada," ütles Kongo. Ta lisas, kuna suur osa Eesti ettevõtteid on varem majanduslanguse üle elanud, siis osatakse rasketel aegadel ka paremini toime tulla. "Oleme palju tugevamad kui enne 2009. aastat. Ettevõtted teavad, kuidas kitsamates tingimustes ellu jääda," märkis Kongo.

Kongo sõnul on Eesti kinomaastikul konkurents tihedam kui nii mõneski teises lähiriigis. Sellegipoolest tundub kliente kõigile jaguvat. Eelmise aasta lõpus Forum Cinemas suurt käibekasvu ei prognoosinud, kuid kuna esimene kvartal möödus edukalt, loodetakse Kongo sõnul aasta lõpuks külastajate arvu suurendada 8-9%.

SEB majandusanalüütiku Ruta Arumäe sõnul suurenes ettevõtete kasum mitte tänu tulude kasvule, vaid kulude kokkutõmbamisele. Kui müügitulud vähenesid 2%, siis kulusid tõmmati kokku 3%. Seejuures õnnestus kulusid vähendada nii, et tööjõukulud kasvasid 8%. Arumäe sõnul võidi kulusid kokku hoida nii koguste kui ka hindade pealt. Kulude vähendamisele aitasid kaasa nii soodne olukord globaalsetes toormehindades kui ka tugev euro kurss, tänu millele oli võimalik vähendada näiteks kulutusi kütustele ja materjalidele. "Ühtlasi on see kooskõlas ka majanduslangusega - kuna suurenesid vaid tööjõukulud, siis sellest võitis jaekaubandussektor. Muude kulude kokkutõmbamisel kaotava teised sektorid," rääkis Arumäe.

Arumäe lisas, et ettevõtete kasumite suurenemine on kahtlemata positiivne uudis, sest see tugevdab nii ettevõtlussektorit kui ka võimaldab ülal hoida palkade kasvu. Palkasid on võimalik üleval hoida aga nii kaua, kuni muude sisendite pealt saab veel täiendavat kokkuhoidu saavutada. "Kulude kärpimisega saavutatud kasumite kasv tähendaks aga praegu majanduskasvule ikkagi negatiivset survet," märkis ta.

Ettevõtete kasum suurenes väga kitsal baasil, suurel määral siseturu arvelt. Peamiselt suurendas kasumit IT ja kommunikatsiooni valdkonnas, kodumasinate remontimises lausa kolmandiku võrra. Olulisemate valdkondade käibekasv ei suurenenud, suur osa töötleva tööstuse kasumist oli null. Seega ei saa teha üldistust, et läks hästi.

Ma ei usu, et remonditööstus saab jätkuvalt kolmandiku võrra kallimat hinda küsida. Eurotsoonis on surve hindadele, seeläbi ka ettevõtete tuludele ja kasumile. Aastases võrdluses oli maikuu hinnatõus eurotsoonis null. Pisike hinnatõus, 0,1%, oli vaid toiduaine tööstuses. Mujal on hinnatõus lakanud ja see pole julgustav.

Teine sektor ei saa tulla parem kui esimene. Tuleb vaadata, mida teeb töötlev tööstus, sest sellest sõltub meie eksport ja konkurentsivõime. Kui töötlev tööstus otsustavalt paranema ei hakka, siis hurraa-hüüdmiseks pole veel õige aeg. Peame olema rahul, kui tööstus üldse vastu peab.

Ettevõtlussektori 2014. aasta I kvartal

Ettevõtlussektori kogukasum oli 2014. aasta I kvartalis 705 miljonit eurot, mis oli 10% suurem kui aasta varem samal ajalSuurima panuse sektori kogukasumi kasvu andsid info ja side, põllumajandus- ning kutse-, teadus- ja tehnikaala ettevõtted.Kasumi kasvu pidurdasid enim ehitus-, kinnisvara-, veondus- ja laondusettevõtted.Kogukasumis suurima osatähtsusega töötleva tööstuse kasum kasvas 2%, seda eelkõige toiduainetööstuse ja põhiliselt ekspordile suunatud puidu- ja metalltoodete tööstuse kasumi suurenemise tõttu.2014. aasta I kvartalis müüdi kaupu ja teenuseid 11,8 miljardi euro eest, mis oli 2% vähem kui aasta tagasi samal ajal.Kogu ettevõtluse müügitulus kõige suuremat osatähtsust omavate kaubandus- ja töötleva tööstuse ettevõtete müügitulu kasvas 1%.Enim ehk kolmandiku suurenes aastaga müügitulu arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandamise tegevusalal.Ettevõtete kulud vähenesid 3%, tööjõukulud suurenesid 8%.Tööga hõivatud isikute ja töötatud tundide arv suurenes vastavalt 1% ja 4%.Ettevõtted investeerisid 2014. aasta I kvartalis 537 miljonit eurot, mis oli 3% rohkem kui eelmise aasta samal ajal.Suuremad investeerijad olid energia-, veondus- ja laondus- ning põllumajandusettevõtted, kes tegid kokku üle poole ettevõtete koguinvesteeringutest.Võrreldes 2013. aasta I kvartaliga suurenesid investeeringud masinatesse ja seadmetesse, transpordivahenditesse ning ehitiste soetamisse. Ülejäänud investeeringud vähenesid - neist enim investeeringud maasse.