Ülo Pärnits loeb võimalusel igat Äripäeva

Ken Rohelaan, Harry Tuul 04. juuni 2014, 08:06

Äripäeva üks asutajatest, Ülo Pärnits, on üritanud senini jälgida majanduslehte igapäevaselt ning usub, et kui Eestis ei tule just revolutsiooni või ettevõttes ei tehta kardinaalseid juhtimismuutusi, siis jõuab kontsern senisest veel sama palju edasi liikuda.

Mainor ASi nõukogu esimees Ülo Pärnits nimetab Äripäeva 5000. numbri ilmumist meeldivaks uudiseks. Et Äripäeva vahel kirutakse, käib tema sõnul elu juurde.

Kolmapäeval ilmub Äripäeva 5000. number. Mitut Teie olete lugenud või vähemalt sirvinud?

Ma olen vist lugenud iga numbrit, kui ei ole olnud just mingeid erakordseid asjaolusid nagu näiteks välismaareis. Ma arvan, et olen 4800 numbrit lugenud. Kuna olen lehe sünni juures olnud, siis on tema vastu sümpaatia. Samal ajal huvitavad mind majandusprobleemid ning Äripäev on selles suhtes väga hea leht.

Lahkusite Äripäevast 1997. aastal, kui ma ei eksi. Kuidas on Teie jaoks Äripäev muutunud pärast seda?

Kui ma olin nõukogus, kui Mainor oli 49% omanik, siis mulle tundus, et Rõtov (Äripäeva peadirektor Igor Rõtov - toim) tahtis kogu aeg näidata üldsusele, et ta ei sõltu Mainorist. Seetõttu olid artiklid minu või Mainori kohta üpris kriitilised. Teine probleem oli, et olin sel ajal Koonderakonna juhatuse liige, mistõttu käisid paljud kurtmas, et ma lööksin korra majja. Ma seda muidugi ei teinud ega sekkunud. Pärast osaluse müümist ei olegi seal sellist kriitilist artiklit olnud.

Kas Äripäev on muutunud leebemaks?

Ma ei usu, et Äripäev on muutunud leebemaks. Kuna enamus lugejad, üle 90% on väikeettevõtjad, siis tuleb kogu aega anda pihta suurettevõtjatele, kuna nad ikka aeg-ajalt astuvad väikestele peale. Enamus lugejatele meeldis siis lugeda, et "Paras, sai jälle!". Selline oli siis ideoloogia. Kuna mina kuulusin suurettevõtjatega ühte rühma, siis sealt tuli tuli.

Kuidas näete Äripäeva tulevikku?

Äripäev pole ainult leht, vaid kontsern, mis informeerib ühiskonda majandusprobleemidest - seminarid, veeb, raadio.

Saan aru, et Teie jaoks ei ole Äripäev siis pelgalt ajakirjandus.

Ei ole. Ta on ühiskonda majandusprobleemides informeeriv organisatsioon.

Mida Teie ootate Äripäevalt just lugeja vaatepunktist?

Äripäev on hästi kokku pandud. Ma ei oskagi öelda, et kirjutage sellest või teisest rohkem. Olen väga rahul. Te olete ikkagi profid ja mõelnud, kuidas asja paremaks teha. Küll teil ikka ideid tekib, kuidas asja paremaks teha.

Mismoodi saab Äripäev edasi liikuda, kui vaadata seda ärijuhi pilguga?

Äripäev Igor Rõtovi juhtimisel on arenenud ikkagi tundmatuseni, kui võrrelda 25 aastat tagasi looduga. See on hoopis midagi muud.

Veerandsajandiga on väga palju muutunud.

On väga palju muutunud. Ma ei tea, kas teistes riikides ongi niisuguseid nii-öelda majandusinformatsiooni kontserne. Keegi ütles, et Financial Times pidi ka olema sarnane.

Kas Äripäev jõuab Teie hinnangul ka 10 000. numbrini?

Ma arvan, et kindlasti, kui Eestis ei teki revolutsiooni, nagu oli 1920. või 1940. aastal, mis ühiskonna segi pööras. Kõik need katsed, mis on seni olnud, et teha paralleelne majandusajaleht, ei ole õnnestunud ning nüüd see ei õnnestu enam kunagi.

Äripäeva jalgealune tundub kindel olevat.

Mulle tundub see väga kindel. Muidugi võib juhtimine minna erakordselt ebakompetentse inimese kätte, aga ma loodan, et nõukogu teeb õigeid otsuseid, kui peaks kedagi vahetama.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
05. June 2014, 17:24
Otsi:

Ava täpsem otsing