Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kaubanduskoda: aktsiisitõus ei klapi põhiseadusega
Kaubanduskoda kahtleb, kas rahandusministeeriumi kavatsus tõsta alkoholi aktsiisimäärasid on põhiseadusega kooskõlas.
Rahandusministeerium plaanib asendada järgmisteks aastateks planeeritud 5%-list alkoholi aktsiisimäära tõusu 15%-lise tõusuga 2015. aastal ja 10%-lise tõusuga järgneval kolmel aastal. Aktsiisimäärade tõstmise eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid ja vähendada alkoholi tarbimist,.
Kaubanduskoja hinnangul võib alkoholi aktsiisimäärade ootamatu muutmine olla vastuolus põhiseadusega – täpsemalt ettevõtlusvabaduse ja õiguspärase ootuse põhimõttega. "Juhime tähelepanu, et alkoholi aktsiisimäärade muutmine sarnaneb kahe aasta taguse olukorraga, kui valitsus tõstis kaevandamisõiguse ja vee erikasutusõiguse tasumäärasid algselt fikseeritust kiiremini. 2013. aastal tunnistas Riigikohus tasumäärade ootamatu tõusu põhiseadusevastaseks, leides et tasude muutmine on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega ning riivab liigselt ettevõtlusvabadust," kirjutas kaubandus-tööstuskoda oma uudiskirjas.
Kaubanduskoja peadirektor Mait Palts ütleb, et alkohol ei tohiks üldise palgatõusu taustal muutuda kättesaadavamaks, kuid selle kõrval ei tohi ära unustada, et aktsiisitõus, nii nagu ka mis tahes seaduste kavandatud muudatused, peab järgima õigusriigi põhimõtteid ning toetama tervikuna kogu ettevõtluskeskkonna arengut. "Oleme aastaid võidelnud selle nimel, et aktsiiside muutmises (tõstmises) väljenduks ettenähtavus ja loogika, et ettevõtjaile -- nii tootjaile, müüjaile, importijaile -- oleksid muutused pikalt ette teada ja sellega oleks võimalik arvestada. Ettenähtavus on siinkohal olulisemgi kui konkreetne protsent," ütles Palts.
"Praeguse kava kohaselt tõstetakse varem pikalt ette teada olnud aktsiisi ühtäkki aga veel kolm korda kiiremini – 5% asemel 15%, mille kohta ei saa väita, et see on ebaoluline või vähese mõjuga. Juhul kui täna räägitaks hoopis perioodist 2016 ja edasi ehk sellest ajast, mil täna kehtiva seaduse järgi aktsiisitõusu kehtestatud veel ei ole, oleks olukord mõistetav. Siis võiks arutada, milline peaks olema kohane aktsiisi tõus aastateks 2016–2018. Mis iganes protsent siis ka seadusandja poolt seadustatakse, saavad kõik turu osapooled sellega arvestada. Eeldusel muidugi, et sellest siis ka kinni peetakse," kirjutab kaubandus-tööstuskoda.
Võttes arvesse riigikohtu otsust, tuleb kaubandus-tööstuskoja teatel nentida, et eelarvetulude tagamine ei saa olla eesmärk omaette, mis kaaluks üle põhiseadusest tulenevad põhimõtted. Kaubanduskoda leiab, et alkoholi aktsiisimäärade muutmisel tuleks analüüsida ka muudatuse põhiseaduspärasust, et vältida eelnevalt tehtud vigu ning keskenduda aktsiisitõusu kindlaksmääramisele perioodiks, mis jääb täna seadusega kokkulepitust ettepoole.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.