Skandaalne Narva poliitik astus Reformi

"Narvakana tean ma hästi, et üks teravamaid probleeme Narvas on töötus, mida Narva tööstus- ja logistikapark saab leevendada, kaasades investoreid, kes on potentsiaalsed tööandjad. Tänaseks on Reformierakond ainuke erakond, kes toetab ettevõtlust, arendab regionaalmajandust ja aitab kaasa uute töökohtade loomisele Narvas," ütles Narva tööstus- ja logistikapargi juht Vadim Orlov uue erakonna vahendusel edastatud pressiteates.

Äripäev on Narvaga seotud lugudes korduvalt kirjutanud Orlovi tegemistest. Meenutame, millega pikki aastaid Keskerakonda kuulunud Orlov on lisaks tööstuspargi juhtimisele veel Narvas tuntust kogunud.

Orlovi tundvad inimesed iseloomustavad teda kui energilist ja haritud meest. Peterburi Balti Riiklikust Tehnoloogiaülikoolist on tal inseneriharidus, lisaks on õppinud tööstuse rahvusvahelist juhtimist. Ta on vahendanud tööjõudu Ivangorodi ja oli linnapea nõunik.

Eelmisel kevadel kirjutas ajaleht Põhjarannik, kuidas Orlov läks linnaameti juristi Mihhail Antonovi kabinetti ja hakkas teda filmima. Sellest tekkis meeste vahel rüselus.

Orlov on süüdistanud lähikondsete kasutuses olnud kahe sõiduauto põlemapanemises nii oma endist äripartnerit Eduard Starikovi kui ka Keskerakonna Narva piirkonna juhti Andrus Tamme.

Suurt äri ta Narvas ei aja, kuid teenib erinevate linnaga seotud projektide pealt. Lisaks sai renditulu kahtlastel asjaoludel linnalt saadud kinnisvaralt.

1. Narva linnavalitsus otsustas 1999. a augustis müüa eelläbirääkimistega enampakkumisel 863 000kroonise alghinnaga aadressil Vaksali 19 asuva 1005,2 m2 üldpinnaga kolmekordse hoone. Neljal korral maja müük ebaõnnestus.

2000. a septembris hääletas linnavolikogu ühehäälselt selle poolt, et maja müüakse 52 000 krooniga Vadim Orlovi venna Sergei Orlovi osalusega osaühingule Vääriskivi, kus Vadim Orlov töötas 1990ndate lõpus rahvusvahelise turunduse juhina.

Ostja maksis 16 000 krooni enne ostu-müügi lepingusõlmimist ning ülejäänud summa aasta jooksul igakuiste maksetena. Sel ajal maksis Narvas sama palju kahetoaline korter.

Volikogu otsuses oli hoone üldpindala millegipärast märgitud kümme korda väiksemana – 105,2 m2.

Orlov oli hoone müügi ajal volikogu liige ning volikogu aseesimehe mõjukal toolil istus tema elukaaslase isa, Narvas tuntud arst Vladimir Homjakov.

Vadim Orlov kinnitas hiljem Äripäevale, et tema otsuse arutelu ning hääletamise ajal volikogu saalis ei viibinud.

Juba aasta peale müüki sai hoone omanikuks Orlovi elukaaslase tädi ehk tollase volikogu aseesimehe Homjakovi naiseõe Liina Jarovaja nimel olev OÜ S.V.O.Baltic International. Ametlikult oli Orlov kõigest selle ettevõtte palgaline direktor. Kuid tema sõlmis majas tegutsevate firmadega rendilepinguid ning ajas ettevõtte nimel asju. Sama maja kolmandal korrusel tegutses Orlovi MTÜ Narva Ettevõtluse Arendusühing.

2. Vadim Orlovi õe, Narva Täiskasvanute Kooli direktori kohusetäitjana töötanud  Jelena Kavruse nimel oli osaühing SV Eurokvaliteet, millele 2006. aasta mais müüs linnale kuuluv AS Narva Elamuvaldus 1,3 miljoni krooniga osa kinnistust aadressil Linda 4.

Juba kuu aega hiljem andis SV Eurokvaliteet aga ostetud kinnistu 15 aastaks rendile Narva linnavalitsuse sotsiaalabiametile, kes hakkas selle eest igakuiselt maksma ca 25 000 krooni.

Perioodi jooksul teenib firma rendituluna kokku 4,5 miljonit krooni. Samuti maksis Narva sotsiaalabiamet kinni nüüd juba SV Eurokvaliteedile kuuluvates ruumides toimunud 114 000kroonise remondi.

2010. aasta lõpus sai ettevõtte omanikuks Robert Kazjulkin. Orlovi õde meenutas järgmise aasta suvel toimunud ülekuulamisel kapos, et notari juures oli tookord ka Aleksandr Moissejev. "Moissejev oli koos Robertiga tehingu allkirjastamise juures, kuid mingites dokumentides ta ei figureerinud," meenutas Kavrus.

Kavrus kurtis ka, et osaku eest lubatud 5100 eurot (80 000 krooni) ta pole kätte saanud.

3. Endise keskerakondlasest autoriteetse linnavoliniku Aleksandr Moissejevi naise Elena nimel oli 2006. aastast ettevõte OÜ Staplers. Enne seda kuulus ettevõte variisikutele, kes juhtimises reaalselt ei osalenud.

Staplers soetas 2004. aastal linnale kuulunud ASilt Narva Elamuvaldus ärimaa Aleksander Puškini 15c ja tootmismaa Pimeaia 6. Ettevõtte omanikuks ja juhatuse liikmeks oli siis 20aastane Irina, kes oli Orlovi ettevõtte raamatupidaja tütar. Volitusega oli ettevõtte tehingute sooritamise õigus antud Orlovile.

"Hiljem pöördusin Vadim Orlovi poole palvega kõrvaldada Irina firmast, sest ta elas Inglismaal," lausus ema kapo uurijatele. Kohe leitigi ettevõttele uus omanik ja juhatuse liige, kelleks sai linna osalusega ettevõtte AS Heakorrastus sekretär Erika.

"ASi Heakorrastus nõukogu liige Aleksandr Moissejev palus mul sõita Vaksali tänavale ja allkirjastada mingid dokumendid raamatupidaja juures. /…/ Seda, et minu nimele oli vormistatud OÜ Staplers, sain teada uurijalt, varem ma ei teadnud sellest midagi," rääkis Erika tunnistajana ülekuulamisel. 

Ostetud kinnistud liikusid aasta peale ostmist edasi munitsipaalettevõtte Narva Vesi juhataja Aleksei Voronovi firmale AS Noolsirge.

4. Eelmise aasta oktoobris kirjutas Äripäev, kuidas Narvas ärihuve omav jaekett Maxima (toona VP Market) tasus Narva poliitikute ja variisikutega seotud ettevõtetele ligi miljon eurot.

Miljonist 166 177 eurot kandis VP Market firmasse S.V.O. Baltic International.

Selle ettevõtte omanik ja juhataja oli Liina Jarovaja, kes oli tollase Narva abilinnapea Sofja Homjakova tädi. Homjakova oli üks nendest kõrgetest linnaametnikest, kes survestas Narva linna peaarhitekti tegutsema Maxima huvides. Homjakova on vabaabielus Vladimir Orloviga, kes oli sel ajal Narva linnapea nõunik. Orlov oli ka firma S.V.O. Baltic International tegevdirektor ja jagas VP Marketilt laekunud raha. VP Marketilt saadud rahast 79 893 eurot kanti edasi Voronovi firmasse Amerplaster Est.

33 555 eurot kandis Orlov aga enda pangakontole, kust see liikus edasi Moissejevi abikaasa Elena nimel olnud korteri osamaksuks. Ostetud korter vormistati Orlovi elukaaslase Sofja Homjakova tädi Liina Jarovaja nimele, kuid elama asusid sinna Orlov ja Homjakova. Jarovaja sõnul vormistati korter tema nimele, kuna ta andis selle ostmiseks 5000 dollari väärtuses raha, mille ta sai oma emalt, kes oli 1972. aastal Groznõis müünud maja.

Korteri ostmise ettepaneku tegi Orlovile Moissejev ning uurijate hinnangul osteti see turuhinnast kallimalt. Uurijad kahtlustasid, et Moissejev sai Maximalt Orlovi kaudu 63 914 eurot ehk miljon krooni. Kriminaalasi lõpetati Moissejevi suhtes kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Orlovile süüdistust ei esitatud.