Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna Kaubamaja pakub Viljandi haiglale krunti

    Viljandi Haigla otsib uuele haigla-tervisekeskuse hoonele krunti südalinnas, mis peaks asuma soovituslikult kuni 700 m bussijaamast. Pakkumisel on neli krunti, nende seas ka Tallinna Kaubamajale kuuluv maatükk.

    Märtsis kuulutas Viljandi haigla välja päringu, et leida Viljandi linnas sobiv kinnistu uue haigla-tervisekeskuse rajamiseks. Hoone asukoht peab olema võimalikult mugav patsientidele, kuid samas on vaja arvestada haigla eripäraga - vajadus parkimiskohtade järele, transpordi- ja kiirabiautode ligipääsule jms.
    Päringuga soovib haigla leida juba kaalumisel olevatele variantidele Viljandi linnas lisaks alternatiivseid asukohti ning saada ülevaade turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest. "Sellel kaugusel (700 m Viljandi bussijaamast - toim) on linna pakutud krunt ja me tahtsime teada, kas mõni krunt asub veel lähemal. Meil on põhimõtteliselt valik krunte olemas, kuid me ei ole veel lõplikku otsust teinud," selgitas Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere.
    Valik nelja krundi vahel tehakse juuni lõpus. Tampere kinnitusel kuuluvad neljast pakutud krundist kaks Viljandi linnale, üks Tallinna Kaubamaja Kinnisvara ASile ja üks erapakkujale, kelle nime ta ei avalikustanud. "Me ei ole veel otsust teinud, aga me kindlasti eelistame odavamat," lausus ta, lisades siiski, et esimene eelistus on linnale kuuluv krunt. "Ehitamise plaan oleneb Euroopa rahadest. Euroopa rahade meetmed ja tingimused selguvad hilissügisel, siis saab kommenteerida."
    Viljandi linna hinnangul on infopäring läbipaistev. "Otsime Viljandi linna jaoks parimat lahendust ning meie huvi on, et haigla tuleks," lausus Viljandi linnapea Ando Kiviberg. Ta lisas, et Viljandi Haiglaga on räägitud erinevatest võimalustest. Algul pakkus linn haiglale krunti, mis asub Musta teel ning umbes 700 meetri kaugusel bussijaamast, nagu kirjas tingimustes. Tegemist on endise Viljandi munitsipaalasutuse elamu krundiga. "Esialgselt olid nõudmised krundi suurusele suuremad, kui on Musta teel asuv krunt, kuna esmatasandi arstiabi keskus koos Viljandi Haiglaga on võimalik ainult perearstide kaasamisel ehk koos perearstikeskusega. Perearstide nõue oli aga, et sellisel juhul peaks haigla asukoht olema kesklinnas, et perearstid sinna koos keskusega tuleksid," selgitas Kiviberg. Seetõttu hakati otsima alternatiivseid võimalusi.
    Märtsis palus aga Viljandi linn haiglal uurida, kas kogu kompleks mahuks ära väiksemale krundile. "Viljandi Haigla selgitas välja, et nad mahuvad ka väiksema krundi peale, ning nii me jõudsime krundini, mis asub turu ääres ja kuulub ka Viljandi linnale. Selle kohta teeb Viljandi linnakogu otsuse juuni lõpus, kas nad on nõus seda eraldama," märkis Kiviberg. Volikogu istung on 26. juunil.
    Mis puudutab Tallinna Kaubamaja Kinnisvara ASi krunti, siis linnapea sõnul asub see bussijaamast põhimõtteliselt üle tee. "Minu teada on Viljandi Haigla teinud selle kohta päringu, aga Tallinna Kaubamaja küsib selle eest suurt raha ning Viljandi Haigla ei saa selle krundi ostmist endale lubada," märkis ta. Tallinna Kaubamaja krundile pidi tulema kaubanduskeskus. Äripäev kirjutas 2008. aastal, et Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS rajab Viljandi kesklinna Uku 1A krundile, mis asub Jakobsoni, Tallinna, Savi ja Uku tänavaga piirnevas kvartalis, ligikaudu 25000m² pindalaga kaubanduskeskuse. Moodne keskus pidi avatama 2011. aastal, kuid tänaseni ei ole seda tehtud ning sama krunti pakutakse Viljandi Haiglale. "Tegeleme igapäevase töö osana turuolukorra hindamisega ning kaalume erinevaid võimalusi meile kuuluvate kinnistute arendamiseks parima kasutuse leidmiseks," vastas Tallinna Kaubamaja Kinnisvara ASi juhatuse assistent Ave Raide e-kirjas, mis oli suunatud ettevõtte juhile Peeter Kütile. "Ühtegi võimalust, sealhulgas kaubanduskeskuse rajamist, ei ole kõrvale jäetud ning arvestame kõikide vastavat piirkonda puudutavate arengutega. Täiendavaid selgitusi üksikute asukohtade arenguplaanide kohta saame anda peale vastavate otsuste vastuvõtmist," märkis assistent napisõnaliselt.
    Peeter Kütt saatis eile öösel kommentaari, kus selgitab, et kaubanduskeskuse arendus jäi poolelei kriisi pärast. "Arvestades tollal kogu Eesti ettevõtlust mõjutanud majanduskriisiga hindasime õigeks kaubanduskeskuse rajamise äriplaani teostamisega mitte kiirustada," märkis Kütt. "Kõikide arendusotsuste juures lähtume antud ajahetkel valitsevatest oludest ning samuti kaalume erinevaid võimalusi varade parimal moel kasutamiseks." Ta lisas, et  ka Viljandis asuva kinnisvara puhul kaalutakse erinevaid arengukavasid. "Me ei pea kohaseks kommenteerida avalikult võimalike ärikõneluste üksikasju."
    Tingimused krundile:
    Krundi või maa-ala soovituslik suurus 9000-15 000 m².Krunt peab paiknema Viljandi linnas (bussijaamast soovituslikult mitte kaugemal kui 700 m). Tsentraalsete teenusvõrkudega liitumise võimalus: vesi, kanalisatsioon, elekter, küte.Maa-alale peab olema võimalik ehitada hoonekompleks, mille suletud netopind kokku on eeldatavalt kuni 20 000 m²; hoonekompleksi ehitisealune pind on 3400-4000 m² sõltuvalt kinnistul lubatud korruselisusest. Parkimiskohad 200 sõidukile.Hea juurdepääs autotranspordiga ja hea ühistranspordiühendus
    Allikas: Viljandi Haigla
    Tallinna Kaubamaja krunt:
    Krunt asub Viljandi kesklinnas Uku 1A krundil, mis asub Jakobsoni, Tallinna, Savi ja Uku tänavaga piirnevas kvartalis. Viljandi kesklinna kerkivasse uude kaubanduskeskusse pidi tulema ligikaudu 3500 m² Selveri supermarket.
    Ostukeskuse hoone esialgne kavand nägi ette, et keskus tuleb vahelduvalt 1- ja 2-korruseline, lisaks maa-alune rohkem kui 300kohaline parkla.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Netflix sai miljoneid kliente juurde, kuid aktsia langes ikka
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Voogedastusplatvorm Netflix üllatas Wall Streeti esimeses kvartalis miljonite uute klientidega, kuid aktsia taandus järelturul sellegipoolest.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.