Kalad ohustavad Eesti Energia elektrijaama

Indrek Kald 06. juuni 2014, 14:19

Jägala jõel asuva Eesti Energia hüdroelektrijaama saatus on ettevõtte teatel loodushoiu tõttu küsimärgi all.

Mitmeaastase uuringu tulemusel selgus, et Jägala jõel ei anna kalapääsu ega ka uute koelmualade rajamine soovitud efekti lõheliste elu- ja kudemistingimuste parandamiseks. Seega tuleb valida tammi ja paisjärve likvideerimise ja lõhepopulatsiooni pikaajalise taastamise ning paisjärve ja elektritootmise säilimise vahel, teatas energiafirma.

Jõelähtme vallavanema Andrus Umboja sõnul on Jägala jõel asuv 90aastane paisjärv koos töötava Linnamäe elektrijaamaga Jõelähtme vallale oluline objekt ja seda tuleb säilitada. "Valla jaoks on tegemist olulise turismi- ja puhkesihtkohaga, mis on vaatamisväärsusena võrdne isegi Jägala joaga," sõnas ta.

Eesti Energia taastuvenergia juhi Innar Kaasiku sõnul on Linnamäe hüdroelektrijaama tähtsus Eesti Energia tootmisportfellis väike, kuid taastuvenergia tootjana on see oluline. "Säästsime kümne aastaga tänu Linnamäel toodetud hüdroenergiale 100 000 tonni põlevkivi ja jätsime õhku paiskamata 77 000 tonni süsihappegaasi. Ka jaama efektiivsus on väga kõrge, küündides koguni 87%ni," märkis ta.

Eesti Energia teatel on nad seni suutnud hüdroelektrijaama käitada keskkonna huvidega võimalikult kooskõlas liikudes. "Igal elektri tootmisel on olemas oma mõju ja seda ei saa eirata. Jägala jõel oleme lõhepopulatsiooni toetamiseks kompenseerinud looduslikku protsessi noorkalade jõkke laskmisega: igal kevadel laseme Jägala jõkke üle 5000 lõhe noorkala, 10 aastaga siirdasime üle 70 000 lõhe," selgitas Kaasik.

Jõelähtme vallas toimus juuni alguses ka ümarlaud, kus arutleti Linnamäe hüdroelektrijaama ja paisjärve tuleviku üle. Erinevaid osapooli kaasanud diskussiooni käigus leiti, et Linnamäe tuleviku üle otsustamisel tuleb arvestada looduse ja kaladega, kuid ka keskkonnaga laiemalt ning arvesse tuleb võtta ka kohalike inimeste huvid. Samuti tuleb uurida ka paisjärve alla laskmise mõju.

"Me ei tea täna, mis mõju toob kaasa tammi avamine ja väljakujunenud looduskeskkonna muutmine. Kuna paisjärv on siin asunud 90 aastat, mõjutab tammi avamine oluliselt Jägala jõel pika aja jooksul kujunenud olukorda," lisas Kaasik.

Jägala jõel asuv Eesti suurim hüdroelektrijaam alustas elektrienergia tootmist 1924. 1941 õhkisid taganevad Nõukogude väed jaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus. Eesti Energia taastas Linnamäe hüdroelektrijaama 2002. aastal ning jaama hoone sai tagasi 20. sajandi algusaegse välisilme. Tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest.

Täna on Linnamäe hüdroelektrijaama projektvõimsuseks 1,15 MW, elektritoodanguks on ca 5000-7000 MWh aastas, millest piisab 3000 Eesti perele.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2014, 08:05
Otsi:

Ava täpsem otsing