Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Maksueksperdid ei pea Eesti maksusüsteemi enam ahvatlevaks

Kaisa Gabral 06. juuni 2014, 10:43

Kui Eestit on peetud siiani väga hea maksukeskkonnaga riigiks, siis mõnede maksuekspertide hinnangul see pilt enam nii roosiline ei ole ning oleks aeg vaadata üle tööjõumaksud ning tulumaksumäär.

"Küsimus taandub sellele, kelle jaoks on Eesti maksukeskkond hea või halb. Eesti on hea endiselt neile, kel eesmärk kasumit teenida ning seda edasi investeerida. Selles osas lähiregioonis häid konkurentriike pole," märkis Ernst & Young Baltic ASi partner Ranno Tingas. Samas lisas ta, et kui ettevõtjal on soov kasum ettevõttest välja võtta ehk dividendi maksta, siis pole Eesti tulumaksumäär 21% enam väga konkurentsivõimeline. Lätis ja Leedus on see Tingase sõnul näiteks 15% ja Soomes 20%.

Tingase hinnangul on paljude äriühingute kasum aastatega nii suureks kasvanud, et investeeringuteks seda enam ei vajata. Kuid kindlasti peab arvestama sellega, et lõpuks tahab iga ettevõtja ja välisinvestor kasumi ka välja võtta. "Eesti tänane maksusüsteem ei anna mingeid eeliseid start up'idele ega alustavatele äriühingutele, kel pole kasumit. Nende jaoks ja üldse teenussektori ja tööjõumahukate äriühingute jaoks on probleemiks kõrged tööjõumaksud, millele on korduvalt ka väliseksperdid tähelepanu juhtinud, ning seda probleemi tunnetavad ekspordiga tegelevad ettevõtjad," märkis Tingas.

Ta lisas, et siinkohal oleks abiks näiteks mõistlikul tasemel sotsiaalmaksu ülempiir. "Valdusühingute jaoks on suurimaks probleemiks, et meil pole tütarühingu müügi maksuvabastust, mis on enamikus Euroopa riikides. Meil on küsimusi, millele peame mõtlema riigi konkurentsivõime seisukohalt. Liiga sageli klammerdutakse riigieelarve küsimustesse, vaatamata suurt pilti," märkis Tingas.

ASi Helmese juht Jaan Pillesaar ütles aasta alguses, et Eesti kui madalate maksudega riik on müüt ja muinasjutt. KPMG Baltics OÜ maksu- ja õigusteenuste valdkonna juht Joel Zernask märkis maksukonverentsil BIG4, et Eesti lähinaabrid Läti ja Leedu on rahvusvahelises maksukonkurentsis suuremas plaanis Eestit edestanud. Tema hinnangul on Eesti suureks miinuseks puuduvad maksusoodustused investorite ligi meelitamiseks.

Maksustada tuleks rohkem asju

Soraineni maksueksperdi Kaido Loori hinnangul tuleks arutada seda, kas ei peaks põhiseadusesse lisama punkti, et maksukoormus ei tohi ületada näitekst 30% sisemajanduse kogutoodangust, ning maksustada rohkem asju ja vähem tööjõudu. Näiteks kaalumaks.

Loor ei pooldanud mõtet rakendada makse tegevusvaldkonna- või sektoripõhiselt. "Riigi juhtimisest jääb mulje, et teaduslikule analüüsile eelistatakse teisi kriteeriume. Samuti tekib küsimus maksueelise ajalisest pikkusest ja suurusest. Ning, miks peaksid teised maksumaksjad sisuliselt maksueelisega valdkonda sponsoreerima," märkis Loor. Tema hinnangul ei tohiks maksud maksuõiguse teooria järgi moonutada ettevõtluskeskkonda.

"Võtame näiteks FIE "väljavõetud" kasumi ja äriühingust väljavõetud kasumi erinevat maksustamist (tulumaks + sotsiaalmaks FIE-le ja tulumaks äriühingule). Selle tulemusel on meil üle poole äriühingutest ühemeheühingud, mis on suures osas täiesti ebavajalik bürokraatia ja energia raiskamine, mille on tekitanud suures osas maksuõigus," tõi Loor välja, kuidas maksud keskkonda moonutada võivad.

Ka PricewaterhouseCoopers ASi juht ja partner Ago Vilu lausus, et igasuguste sektoripõhiste maksusoodustustega tuleks olla ettevaatlik, sest need võivad tekitada konkurentsimoonutusi. "Põhimõtteliselt annaksime me sellega ametnikele ja poliitikutele võimaluse otsustada, kellel peaks hästi minema," märkis Vilu. Ta rõhutas, et kaaluda võiks soodustuste tegemist väga suurtele ja Eesti majanduse jaoks olulistele investeeringutele, aga selliste soodustuste jaoks tuleks sätestada tema hinnangul väga selged ja läbipaistvad kriteeriumid.

Vilu lisas, et  maksusoodustuste puhul tuleks lähtuda loodavate töökohtade arvust, ekspordi mahust ja neid tuleks tema hinnangul rakendada kõigile ettevõtetele ühetaoliselt, sõltumata  sektorist või ametnike soosingust.

Ideaalset maksusüsteemi pole olemas

Eesti Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi hinnangul võiks Eesti jätkata senise maksujoonega. Samuti ei näe ta põhjust luua täiendavaid sektoripõhiseid makse. "Eesti väikese ja avatud majanduskeskkonna jaoks on mõistlik tagada, et majanduse tegevusalade struktuur oleks mitmekesine. See aitab riske maandada ning tagab kokkuvõttes stabiilsuse. Luues ühele sektorile kunstlikult eeliseid, võib küll saavutada teatavat edu lühiajaliselt, kuid pikemaajaliselt on kasu küsitav," märkis Palts.

Ta lisas, et erandid tekitavad vaidluseid, kes saab eelise ja kes peab jätkama ebasoodsas olukorras, ja see võib kaasa tuua väärkasutusi. Samuti peab ta erandite haldamist riigile kulukaks. "Nii kohalikud kui ka välismaised ettevõtjad on kiitnud Eesti maksusüsteemi just selle lihtsuse pärast. Eriti just välisinvestorite poolt ei ole olnud kuulda suuremaid probleeme ning pigem tuleb jätkuvalt meie süsteemi positiivseid külgi neile tutvustada. Eks alati on neid, kes sooviksid saada erikohtlemist ja ka maksuerandeid, ning tõsi on see, et mitmed riigid selliseid erikohtlemisi võimaldavad. Kas peaksime sama teed minema ja teistega sarnasust suurendama? Pigem mitte," märkis Palts.

Ta lisas, et praegune süsteem ei ole küll parim, kuid iga teine ei ole seda ilmselt samuti. "Vaevalt, et on olemas ühte ja ideaalset maksusüsteemi, mis kõigile sobiks. Alati on keegi, kes leiab, et teda koheldakse halvemini või süsteem võiks toetada just konkreetseid investeeringuid või ettevõtteid. Ideaalne oleks vast vaid mudel, kus makse üldse ei oleks - see, nagu me teame, ei ole aga võimalik," märkis Palts.

Joel Zernaski soovitused Eesti maksukeskkonna investoritele ligitõmbavamaks muutmiseks:

  •  Alandada tuleks üksikisiku tulumaksumäära, suurendada maksuvaba miinimumi. Kuigi maksumäär pole ELi mõistes kõrge, on meie palgad ja elatustase hoopis teisel tasemel.
  • Kehtestama peaks sotsiaalmaksu lae, mille maksimaalne määr oleks kolmekordne keskmine brutopalk, mis motiveeriks ettevõtjaid tagasi pöörduma klassikalise palgamaksustamise juurde.
  • Alandada tuleks tulu- ja sotsiaalmaksu ajutiselt Eestis töötavate välismaa spetsialistide palkadelt. IT-arendajad või mõnes muus sektoris töötavad teadlased, kes töötavad siin paar aastat ja lähevad siis mujale, loovad lisandväärtust, ent ei koorma ju sotsiaalsüsteemi oluliselt.
  • Väikefirmadele ja start-up'idele tuleks kehtestada maksusoodustused.
  • Parandada tuleks osalusoptsioonide maksustamist - lühendada perioode ja laiendada rakendusala.
  • Kehtestada tuleks mõistlikud päevarahade maksuvabad piirmäärad, nt indekseerides sihtriigipõhiselt.
  • Töötajate tervisele tehtud kulud tuleks vabastada erisoodustusmaksudest.
  • R&D valdkonna maksusoodustused oleks tõeliselt vajalikud. Kui riigi visioon on rajada targa teadmise arendamise keskus, luua siin väärtusi ja innovatsiooni, siis riik peab neid ettevõtjaid ka toetama.
  • R&D töötajate palkadelt tuleks alandada tööjõumaksude määrasid.
  • Litsentside ja patentide tulu tuleks vabastada tulumaksust või alandada selle määra.
  • Kehtestada tuleks käibemaksu bad debt relief.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. June 2014, 10:43
Otsi:

Ava täpsem otsing