Kolmapäev 7. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

1000eurose kuupalga asemel sobib sihiks majanduskasv

09. juuni 2014, 00:00

Indrek Neivelti välja käidud eesmärk 1000eurone miinimumpalk aastaks 2018 kõlab avalikus arvamusruumis atraktiivse ja diskutiivsena, ent tulistab vähemasti osaliselt märgist mööda.

Äripäeva meelest saab tõsiseltvõetav eesmärk olla majanduskasv. Majanduskasv kätkeb kõiki neid elemente ja mõjusid, mida ühiskond eduks tõepoolest vajab, ning sisaldab kaasnähtena palgatõusu. Madalad palgad on väljarände peamine põhjus ja kahtlemata hoiaksid paremad palgad inimesi lahkumast. Ent palgatõus eesmärgina ei toimi.

Esiteks, palku tõstab või ei tõsta ikkagi ette­võtja, mitte riik. Väärtust luuakse erasektoris, riik jagab vaid ümber maksumaksja raha. Jah, riik on see, kes kehtestab miinimumpalga. Toimetuse meelest on aga miinimumpalk pigem tagurlik nähtus. Pikemas perspektiivis võiks Eestigi kaaluda sellest loobumist. Normaalne on, et palgad kujunevad läbirääkimise käigus vastavalt tööturu olukorrale ehk nõudmise-pakkumise suhtele. Miinimumpalk ei ole ka küsimus, ­mida peaks otsustama referendumiga, nagu püüdsid šveitslased. Õnneks oli Šveitsi elanik nii palju tark, et taipas maailma kõrgeima, ­3280eurose kuupalga suure häälteenamusega tagasi lükata.

Kasum. Teine mõttekoht on madal tootlikkus ja vähene efektiivsus. Ettevõtja ei saa seada eesmärgiks mitte palkade tõstmist, vaid suuremat kasumit, mille saavutamiseks on tarvis enamat efektiivsust ja suuremat tootlikkust.

Kui räägime palkadest, siis räägime tegelikult kasumist, seega tootlikkusest ja efektiivsusest. Nende nimel näevad ettevõtjad vaeva päevast päeva. Eesti ettevõtjad on näidanud end kohanemisvõimelistena, mida tõestas ilmekalt esimene kvartal. Ajal, mil ettevõtjad tõstsid palku keskmiselt ligi 8%, suutsid nad kulusid 3% võrra kokku hoida. Nii saavutati I kvartalis viimase seitsme aasta parim kogukasum, seda statistilist majanduslangust trotsides.

Kolmandaks, palkade tõstmine eesmärgina ei kõneta ettevõtjat, kes väärtust loob ja kelle tegevusest rahvusliku rikkuse suurenemine otseselt sõltub. Tasub tähelepanelikult lugeda nende ettevõtjate kommentaare, kes ütlevad end Neivelti ideed toetavat. Palgatõusu käsitlemine investeeringunagi tähendab alati kalkulatsiooni, mis on selle tõusu hind.

Ettevõtjad teavad liigagi hästi, et palkade tõstmine ei käi kampaania korras. Tegelikus elus tõusevad palgad siis, kui tööturul on dissonants tööjõu vajaduse ja pakkumise vahel. Osas sektorites on tööjõu puudus terav teema, ja seal palgad tõusevadki. Samas ei saagi palgad kiirelt tõusta neil aladel, mis suurt erialast kompetentsust ei nõua. Makstakse selle eest, mille järele on vajadus.

Riigi roll. Majanduskasvu seadmine eesmärgiks eeldab, et riik mõistab ettevõtjate loodava väärtuse tähtsust ja seda laiemalt kui riigikassasse laekuvate maksudena. Viimased maksumuudatused näitavad, et kalleid lubadusi andnud valitsuse esimene mure on riigikassa täitmine, mille nimel kooritakse ausalt ettevõtjalt seitse nahka ja koormatakse teda tähelepanu põhitegevuselt kõrvale viiva, ajamahuka aruandlusega.

Tunnistame, et majanduskasvu seadmine eesmärgiks ei kõla laia publiku hulgas nii atraktiivselt kui 1000eurone miinimumpalk, ent ka avalikkusel oleks aeg mõista seda, mida ettevõtjad ja Äripäeva lugejad ammu teavad:  rikkust loovad ettevõtjad. Mida ettevõtjasõbralikum on keskkond, seda enam lisaväärtust suudavad ettevõtjad luua. Mida enam lisaväärtust suudavad ettevõtjad luua, seda kiiremini tõuseb elatustase, st sissetulekud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. June 2014, 17:49
Otsi:

Ava täpsem otsing