Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Minu virgad sulased
Rekordmadalad intressimäärad ei ahvatle enam ilmselgelt hoiustajaid, mistõttu on kuulda pahameelt pankade, riikide ja poliitikute kohta. Kahjuks pole sellisest kriitikast kasu. Praegused intressitasemed on paljude riikide varasemate aastakümnete üle jõu elamise tagajärg ja lähiaastatel pole Euroopas kiiret intressimäärade tõusu ette näha.
Mida teha säästudega? Kuidas siiski raske tööga teenitud säästudele mõistliku riskitaseme juures lisatootlust leida? Paljud pakuksid alternatiivina hoiustele võlakirju. Just võlakirjadel on möödunud paaril aastal ette näidata erakordselt head tulemused. Võlakirjade tootlused on rekordmadalal ning intresside ootamatu tõusu korral tuleks olla valmis võlakirjade hindade languseks. Seega pole võlakirjade riski-tulu suhe enam sugugi atraktiivne.
Kogenumad investorid oskavad ühe võimalusena kindlasti nimetada investeerimishoiuseid, mis on headel aegadel deposiitide tootlust kordades ületanud. Kahjuks on praegustel intressitasemetel aga ka pankadel raske pakkuda atraktiivseid investeerimishoiuseid.
Lahendus raha ostujõu säilitamiseks ning kasvatamiseks peitub finantsasjade pikemas plaanimises ja personaalse finantskirjaoskuse parandamises. Seega tuleks esmalt varuda piisavalt aega ja panna detailselt paika oma finantsplaanid. Raha, mida läheb vaja lähema aasta jooksul, peaks olematutest intressidest hoolimata olema deposiidis. Samuti võiks ootamatuste tarvis deposiidis olla poole aasta suurune isiklikule tarbimismustrile vastav puhver. Sealt edasi tuleks olla juba natuke nupukam ja käituda nagu ettevõtte omanik või hea finantsjuht.
Edu saavutamiseks on vaja toimivat strateegiat ning püsivust endale kehtestatud reeglite kinnipidamisel. Strateegia valikul tuleb esmalt vastata küsimusele, mida tahetakse saavutada? Kas eesmärk on teenida jooksvat rahavoogu või keskenduda peamiselt aktsiate hinnakasvule? Millised on mu teadmised ja kogemused ning millist riski olen valmis võtma?
Tuleb leida head sulased. Mulle meeldib investeerida rahavoogu tootvatesse aktivatesse ning viimastel aastatel olen keskendunud just sellele. Suunan raha, mida mul lähemal aastal vaja ei lähe, investeerimiskontole. Soetan selle eest tugeva bilansiga ning häid dividende maksvate firmade aktsiaid. Nimetan neid firmasid enda sulasteks, keda tuleb hoolikalt valida, kuid keda hästi koheldes teenivad nad korralikku tootlust. Ma ei vali oma sulaseid vaid hooajatöödeks. Hea sulane on nagu pereliige, kes on sinu elus kogu aeg tähtsal kohal.
Praegu on mul tööl 11 sulast: 6 norrakat, 2 soomlast, 1 rootslane, 1 hollandlane ja 1 eestlane. Eesmärk on kasvatada sulaste arv 20ni. See on just paras kogus, et vara oleks piisavalt hajutatud, et jõuaks korralikult sulastel silma peal hoida ning et dividendid saaksid laekuda eri ajal. See on vajalik pideva sissetuleku tekitamiseks ning annab võimalusi paremini turgude nõrkushetki ära kasutada.
Lisaks on mul jälgimisnimekirjas jooksvalt 50 sulast, sest kui mõni olemasolev peaks laisaks muutuma, saab ta välja vahetada ja turult virgem asemele tuua.
Dividendiinvestorina keskendun ettevõtetele, mis on 10 viimase aasta jooksul järjepidevalt suutnud inflatsiooni ületavalt väljamakstavaid dividende suurendada, elimineerimaks firmasid, millel on lühiajaliselt lihtsalt õnne olnud. Oluline on osta ettevõtet, mitte aktsiat. Intelligentne dividendiinvestor peaks teadma, et ka maailma parim dividendifirma pole väärt ükskõik millist hinda. Tuleb olla kannatlik ja osta aktsia siis, kui dividendidest laekuv tulumäär on piisav. Kui aktsia jooksev dividendi tulumäär on üle 5% ning pikaajaline tulumäär üle 10%, on reeglina tegemist hea ostukohaga, sest pikaajaliselt kipuvad dividendid liikuma nende keskväärtuse juurde. Aktsiahinna tõustes ning väljamakstava dividendi tulumäära vähenedes tuleks aga endale uus sulane leida.
Investor ei tohi palju teha. Investeerimise raskeim osa on mittemidagitegemine. Paljude investorite kehva tootluse peamine põhjus on liiga sagedane tehingute tegemine, mis suurendab komisjonitasusid ja kohustusi maksuameti ees. Aktsiatest tuleks vabaneda, kui ettevõte teatab dividendi vähendamisest või jooksev dividendi tulumäär on aktsia kiire hinnatõusu tõttu langenud alla soovitud taseme.
Legendaarne Warren Buffett on igapäevaseid aktsiahinna kõikumisi võrrelnud ebakindla naabriga, kes seisab sinu farmi juures ja röögib hinnapakkumisi, millega ta farmi ostaks või müüks. Kui naabri hinnarööked on naeruväärselt madalal tasemel, tuleks teda ignoreerides põllumajandusega edasi tegeleda. Kui aga röögitu on absurdselt kallis, võiks farmi ära müüa.