Majandusarengut pärsib välisnõudlus

Indrek Kald 09. juuni 2014, 13:57

Eesti majanduse arengut pärsib nõrk välisnõudlus, ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Madis Aben.

Statistikaameti täna täpsustatud andmeil kahanes Eesti majandus tänavu esimeses kvartalis esialgu teatatud 1,9% asemel 1,4%.

"Kasvasid sisetarbimine ja investeeringud, kuid ekspordi kasv jäi impordi omale alla. SKP nominaalne maht oli 2,6% suurem kui aasta varem ning esimese kvartali maksulaekumised olid prognoositust paremad," märkis Aben pressiteates.

Esimeses kvartalis püsis majandususaldus tema sõnul suhteliselt kõrgel ning jätkus töötajate palgatulu kiire kasv eelmiste kvartalitega sarnases tempos (8%). "Tarbijakindlus püsis ning väga madala inflatsiooni tingimustes (0,6%) oli eratarbimise reaalkasv 2,3% isegi üllatavalt madal. Tarbimiskulutusi vähendas soe talv, mis jättis madalamate gaasi-, elektri- ja teiste küttekulude arvelt elanikele rohkem raha muudeks ostudeks. Väga kiiresti kasvas rõivaste ja jalanõude tarbimine, mis viitab sellele, et üha rohkematel inimestel jääb sundkulutustest raha üle," lisas ta.

Investeeringud kasvasid 3,5% erasektori toel. Eluasemeinvesteeringute kasv jätkus eelmise aasta lõpuga võrreldavas tempos (13%), kuid hoonete ja rajatiste osas vähenesid investeerimismahud nii valitsussektori kui ettevõtete osas. Ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse ja eriti transpordivahenditesse kasvasid.

Tootmise poolt vaadates andis Abeni kinnitusel suurima negatiivse panuse juba viiendat kvartalit järjest veondus ja laondus, mille lisandväärtus vähenemise tingis eelkõige transiitkaubavedude jätkuv vähenemine. "Ehitussektori lisandväärtuse langus süvenes vähenenud ehitustegevuse tõttu nii Eestis kui välisturgudel. Energeetikasektori lisandväärtuse vähenemine on seletatav sooja talve ja madalate elektri börsihindadega, mistõttu oli elektrit kasulikum importida kui ise toota," rääkis ta.

"Töötleva tööstuse lisandväärtus jäi eelmise aasta alguse tasemele mõnede valdkondade languse tõttu (elektroonika, mööblitööstus, keemiatööstuses, metalltooted). Majandusarengut toetasid valdavalt siseturule suunatud tegevusalad (jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning  infotehnoloogia)," lisas Aben.

Eesti eksport pöördus esimeses kvartalis kasvule tugeva teenuste ekspordi tõttu, samas oli kaupade eksport kaubanduspartnerite nõrga impordinõudluse tõttu väikses languses.

"Impordi kasv oli ekspordi omast kiirem ning väliskaubanduse panus SKPsse seega negatiivne kiirest palgakasvust tingitud tarbimiskaupade sisseveo suurenemise tõttu. Euroopa Liidus tervikuna on majandusaktiivsus juba paar aastat stabiilselt paranenud, majanduskasvu tempo kiireneb ja kaubavahetus elavneb. See loob eeldused ka Eesti majanduse väljavaadete paranemisele," selgitas Aben.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
10. June 2014, 02:26
Otsi:

Ava täpsem otsing