Sisering rikastub, aktsionärid pika ninaga

IPO ehk aktsiate avalik esmapakkumine on ettevõtetele üks arengu verstaposte, tähendades korralikku rahasüsti ning tuntuse ja läbipaistvuse kasvu. Eesti viimased IPOd pole aga väikeaktsionäre rõõmustanud.

Teisipäevane Äripäev teeb ülevaate, kuidas on aktsiahinnad IPO järgselt liikunud. Oma ettevõtete IPO-kogemusi jagavad Hans H. Luik, Katre Kõvask ja Madis Jääger.

Siinsel börsil noteeritud ettevõtetest on konkurentsitult kõige kehvemat tootlust näidanud Arco Vara, mille aktsia hind on 2007. aasta juunis tehtud IPO järel kukkunud rekordilised 97,8%.Kinnisvarakontserni juhatuse esimees Tarmo Sild Äripäevale Arco börsiteed pikemalt kommenteerima ei soostunud, märkides, et börsiletulek on üks ettevõtte arenguetappe. "Vastamine nõuaks tagantjärele süvenemist ja võib-olla ka tagantjärele tarkust, mida ma väldiksin," põhjendas ta.Üsna tihedalt Arco kannul sammub 83,7% miinusega Ekspress Grupi aktsia. IPO hinnast oluliselt madalamal kauplevad praegu veel ka Tallinki, Skano, Nordeconi, Olympicu ja  Premia aktsia.

Suur raha on eelisseisusEt esmalt pakutakse IPOst märksa odavama hinnaga aktsiaid sageli institutsionaalsetele investoritele, nagu pangad ja fondid, võib esmaemissioonile järgneda varem positsiooni hoidnud investorite müügisurve. Just nii on suure languse läbi teinud kohalike börsifirmadega ka läinud.

Musternäidiseks on 2005. aastal börsil noteeritud Tallink, mille üpris soolaseks kruvitud aktsiahind kukkus IPO järel kolinal ja jättis ligemale 17 000 väikeaktsionäri investeerimiskontole korraliku miinuse.

USA Today andmetel on viimase aasta jooksul USAs tehtud esmaemissioonides privilegeeritud investorid teeninud suuri kasumeid, samal ajal kui väikeinvestorid on kahjusid kandnud.Näiteks mullu novembris oli Twitteri aktsia noteerimishind 26 dollarit, kuid esimesel päeval hind kiiresti tõusis ja sulgus 45 dollaril. Need, kes maksid ligemale 45 dollari suuruse sulgemishinna, on kaotanud pea 30% investeeringust.

Avalike esmaemissioonide statistikat koondav veebileht IPOScoop andmetel on USAs 12 kuu jooksul tehtud 242 esmase pakkumishinnaga aktsiad tõusnud keskmiselt 12,3%. Investorid, kes on ostnud aktsiaid esimesel kauplemispäeval, on see-eest kandnud keskmiselt 3,1% suurust kahju. USA Today teatel kauplevad enam kui pooled 12 kuu jooksul noteeritud börsifirmad alla esimese börsipäeva sulgemishinda.

Teisest küljest ei saa ära unustada teist poolt statistikast, kus ettevõte on osutunud analüütikute ootustest märksa edukamaks. Tallinna börsiltki leiab pool tosinat ettevõtet, mis on IPO ajal ostnud investoritele tähendanud väga head tootlust. Nõnda on näiteks Tallinna Kaubamaja aktsia hind 1995. aastast kerkinud enam kui 1342% ja Silvano ligemale 95%.

Uusi tulijaid, kelle võitudest ja kaotustest võiks investorid Tallinna börsil osa saada, peale LHV lähiaastatel ei paista. Nimelt on pank lubanud börsile tulla 2016. aastal. Peamine põhjus, miks viimane siinne esmaemissioon jääb nelja aasta taha, on NASDAQ OMX Tallinna juhatuse esimehe Rauno Klettenbergi hinnangul majanduslangus.

Tema sõnul on  finantsinvestorite eelistus reeglina paigutada suurem osa rahast suurtele ja likviidsetele turgudele ning väikestel turgudel on raske motiveerida välisinvestoreid ja kohalikke institutsionaalseid investoreid oma raha siia tagasi tooma.

Klettenbergi kinnitusel looks selleks paremad väljavaated riigiettevõtete toomine börsile, mis omakorda suurendaks ka teiste ettevõtete huvi börsiletuleku vastu. "See, et turg oleks atraktiivne ning investorite raha siia jõuaks, on kogu regiooni huvides," rõhutas ta ja viitas, et lähikümnendil võib kodubörsil olla peale LHV teisigi uusi tulijaid."Usun, et iga õnnestunud IPO siinsel turul julgustab ka teisi ettevõtteid selles suunas mõtlema, ning seda kinnitavad ka teiste riikide näited," märkis  ta. "Börsipotentsiaaliga ettevõtteid on palju, nende börsiletulek sõltub ettevõtte arenguplaanidest ning ambitsioonikusest, kuid konkreetseid nimesid ei oleks kohane välja tuua."

KommentaaridEkspressi aktsia on pikalt vindunudHans H. Luik, Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik:2007. aastal oli Ekspress Grupp tubli kasumlik ettevõte, ent aimasime, et "vana meedia" tunnel hakkab ahenema. Hakkasime valmistuma hüppeks, et saada Balti uudismeedia liidriks internetis. Tagantjärele hinnates valitses tookord ka eriline, ajalooliselt suur huvi siinsete aktsiate vastu. Mäletan, et intuitsioonile tuginedes lükkasin börsileminekut poolteist kuud edasi, esialgu plaanisime EG börsile tuua 2007. aasta kevadtalvel. Selle ajaga kasvas huvi aktsiate vastu veel tublisti. Raha kaasamiseks kaalusime ka teisi võimalusi peale börsi. Nimelt ostsid mitmed Soome pereettevõtted osalusi Eesti firmades börsiväliselt, ilma bürokraatiata. Samuti kaubeldi tookord hoogsalt Eesti ettevõtete võlakirjadega, millest turg praegu puudust tunneb.Juhuslikult lõppes tookord ka Delfi omaniku, USA pensionifondi Pacific viieaastane investeerimishorisont ning täpselt pronkssõduri äraviimise päeval tegime otsuse: Ekspress Grupp maksab kas või eraldi eksklusiivsustasu, aga peame Delfi teiste konkurentide eest ära napsama. Kõik olid järjekorras, nii norrakad, rootslased kui ka soomlased. Delfi ostmiseks läksid mängu nii börsilt saadud summad, senised reservid kui ka minu isiklikud käendused - ja ikka jäi puudu.EG aktsiatega teenisid raha need, kes kohe peale IPOt aktsiad maha müüsid. Esimesel kuul tehti aktsiatega müügikäivet 25 miljoni euro eest. Minu ja teiste jaoks, kes ettevõttesse sisse jäid, on aktsia edaspidi kahjuks tähendanud pikka vindumist, ent lootusrikast. Börsile minemata oleksime praegu pisike kasumlik ajalehefirma ja päris lootusetu.

Olympic on börsilt ainult võitnudMadis Jääger, Olympic Entertainment Groupi juht:Põhjused, miks OEG otsustas aastaid tagasi börsile tulla, oli mitu - laienemise toetamiseks kapitali kaasamisega vähemalt oli võrdselt oluline ka ettevõtte ja kogu meie tegevusvaldkonna maine. Tahtsime anda selge signaali, et hasartmängude korraldamine on võrreldav mis tahes teise ettevõtlusvaldkonnaga, suurendada ettevõtte läbipaistvust ning seeläbi ka usaldusväärsust. Tuhandetest inimestest said OEG väikeaktsionärid ning tänu sellele hakkasid nemad ja ka laiem avalikkus meie valdkonda paremini mõistma. OEG börsile tulek oli ettevõttele edukas. Avalikult noteeritud ettevõtete tegevuse kohta on reeglina saadaval palju rohkem teavet ning nende tegevus on oluliselt läbipaistvam, mis omakorda lisab tugeva annuse usaldusväärsust. Usutavasti suurendab avalik noteerimine mingil määral ka tunnetatud vastutust, sest varasema kitsa omanikeringi puhul tuleb arvestada tuhandete inimeste ja organisatsioonidega, kes sinu edusse on panustanud. OEG puhul on mõju tuntav nii ettevõttele endale kui ka kogu tema tegevusvaldkonna mainele tervikuna. IPO ja avalik noteering annavad mis tahes ettevõtte senisele omanikeringile selge arusaama ettevõtte turuväärtusest, mida omakorda saab käsitleda ka tagasiside ja tunnustusena senitehtule. Mõningane täiendav aruandlus ja osa protsesside detailsem läbimõtlemine võivad ju hetkeliselt tunduda lisakoormusena, kuid tegelikkuses teenivad ettevõtte huve.

Pangad surusid börsileKatre Kõvask, Premia Foodsi juht:Premia oli kuni 2009. aastani hoogsalt laienenud ja selleks ajaks olime Balti turul saavutanud jäätise- ja külmkaubasegmendis turuliidri positsiooni ning selge soov oli laienemist jätkata. Loogilise sammuna vaatasime Peterburi jäätiseturu poole, kus  otsustasime omandada sealse turu kolmanda tegija jäätiseturul Hladokombinati No 1. Selleks oli meil aga vaja kapitali ning toona - kriisi tippajal - pankadest kapitali kaasata võimalik ei olnud. Seega jäi vaid võimalus kaasata raha börsiletulekuga, tänu millele õnnestus meil omandada ka Peterburi jäätisetootja ja maksta tagasi mõned kallid laenud. Avalikuks ettevõtteks saamine eeldab lisaks kapitali kaasamise võimele ka muudatusi organisatsioonis. Premia puhul aga aega nappis ning kogu see protsess - ideest kauplemise alguseni - kestis 6 kuud. Selleks, et olla IPOga edukas, peab olema õige lugu, õige ajastus, õige meeskond ja kuhjaga õnne.Börsiettevõttena pead raporteerima kõigist olulistest sündmustest ettevõtte elus korrektselt ja väga kiiresti, samuti andma aru investoritele nii heade kui ka halbade tulemuste puhul regulaarselt ning avatult. See õpetab olema aus ja läbipaistev kogu oma tegevuses, olgu see siis edulugu või teinekord ka eksimus. Mis puudutab börsiettevõttele kehtestatud reegleid, siis eks arvamusi on erinevaid ja praegune aruandluse maht on kindlasti teema, mille üle ilmselt suur osa börsiettevõtteid sooviks laiemat diskussiooni, eesmärgiga muuta aruandlus investorile lihtsamini kättesaadavaks, hoomatavamaks ja selgemaks, kuna Eesti ja Baltikum on oma ärikulutuurilt ja ettevõtete mastaabilt siiski erinev näiteks USAst, kus mahukas ja bürokraatlik aruandlus on kindlasti rohkem põhjendatud.

Tasub teadaIPOde head ja veadHans H. Luik, Ekspress Grupi asutaja ja suuromanik:+ rahaline lisasüst+ aitas kõvasti kasvada+ süstis lootust

Madis Jääger, Olympic Entertainment Groupi juht:+ toetas laienemist+ parandas ettevõtte ja kogu tegevusvaldkonna mainet ning usaldusväärsust+ muutis ettevõtte läbipaistvamaks+ suurendas vastutust+ andis selge arusaama ettevõtte turuväärtusest- täiendav aruandlus ja osa protsesside detailsem läbimõtlemine (tegelikkuses teenib see ettevõtte huve)

Katre Kõvask, Premia Foodsi juht:+ aitas laieneda pankade abita+ abi laenude tagasimaksmisel+ õpetas olema kogu oma tegevuses aus ja läbipaistev+ pidev avalikkuse tähelepanu tähendab olulisemalt kõrgemaid eetilisi ning kvaliteedistandardeid+ suurenes nii sotsiaalne kui ka keskkondlik vastutus+ oluliselt on paranenud hea juhtimistava, mis aitab kaasa kasumlikkuse paranemisele ja ettevõtte käekäigule+ juhtkonnal kujunes selge visioon+ andis võimaluse tulemusi võrrelda lähiriikide sarnase ülesehitusega toidufirmadega- aruandlus võiks olla investorile lihtsamini kättesaadavam, hoomatavam ja selgem

Kui palju on pärast IPOt aktsiad odavnenud?Arco Vara -97,80% Ekspress Grupp -83,70% Nordecon -67,97% Tallink Grupp -41,77% Olympic Entertainment Group -39,43% Premia Foods AS -26,97% 

Ainsana on tõusnud Tallinna Vee aktsia, 27,26% 

  

Märkus: aktsia hinna muutus on arvestatud börsile tuleku ajast kuni 26. maini 2014.