Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Erakordse sammu teadmata tagajärjed

10. juuni 2014, 15:45

Euroopa Keskpank (EKP) tegi läinud nädalal ajaloolise sammu ning otsustas, et neil raha hoiustavad pangad peavad selle tegevuse eest peale maksma.

Kui paberil peaks see otsus majandus elavdama, siis praktikas on asjad palju segasemad. EKP langetas hoiuste intressimäära seniselt nullilt protsendilt -0,1 protsendile ja see jõustub homsest ehk 11. juunist.

Vaatame, mis mõju võib see erinevatele sektoritele ja varaklassidele omada ning kuidas peaks investor sellises olukorras käituma. Soovitusi jagab Swedbank Marketsi juht Eestis Darius Gecevicius.

Toorained
Toorainete hinnad on enim mõjutatud fundamentaalsetest faktoritest nagu nõudlus ja pakkumine ja mitte nii väga EKP intressiotsusest. Toorained ei kauple homogeenselt ühtse varaklassina. Näiteks kohvi, sojauba ja nisu hind on sel aastal tõusnud, vask langenud ning nafta püsib eelmise aasta lõpu hinna lähedal. Sojaoa hinna tõusu taga on Brasiilia kümnendi suurim põud ning nisu puhul Ukraina sündmused. Kui EKP peaks aga algatama massiivse varade ostuprogrammi, siis koos inflatsiooni tõusuga toob see tõenäoliselt kaasa ka toorainete hinna tõusu.

Kust otsida suuremat tootlust?
Investorid, kes soovivad teenida inflatsiooni ületavat tootlust, on pandud väga raskesse olukorda, sest üha väiksema ühiku lisatootluse teenimiseks tuleb võtta aina kõrgemaid riske. Tõenäoliselt hakkab osa raha võlakirjadest ning hoiustest liikuma häid dividende maksvate firmade aktsiatesse. Euro võib muutuda carry-traderite lemmikvaluutaks. Atraktiivsust võivad investorite silmis leida arenevate turgude võlakirjad, mille tootlused on arenenud turgudega võrreldes märksa kõrgemad ning mille valuutakursid on euro suhtes tõenäoliselt tõusmas. Sektoritest on EKP intressiotsusel otsene positiivne mõju finantssektori (eriti perifeeriariikide) aktsiatele.

Finantssektor
Äripäeva hinnangul seisneb küsimus siin, kas pangad kannavad kahjumi edasi klientidele või mitte. Taani näitel, kui pangad otsustavad ise lisakulu vastu võtta, siis nende kasumlikkus kahaneb. Samas aga valitsusvõlakirjade hoidmisest tulenev kasum peaks üldjoontes ära nullima eelmainitud kahjumid. Paraku on praktikas veel tõestamata, et EKP samm suudab panna panku laenumahte suurendama.

TASUB TEADA

Taani näide
Taani keskpank otsustas 2012. aasta juulis kehtestada negatiivse intressimäära keskpangas hoiustavatele pankadele. Küll aga pole Taani senine kogemus väga julgustav: mõju valuutale oli minimaalne ning pankade laenamine ei hoogustunud. Analüütikud on üksmeelel, et mõju selle Euroopa väikeriigi majandusele on olnud minimaalne.

Taanis võtsid kahjumi vastu pangad ning ei kandnud seda edasi jaehoiustajatele. See tulenes hirmust kaotada kliente. Samal ajal teised suured pangad välismaal hakkasid taani kroonide hoiuste eest klientidelt raha küsima.

Euroopa Keskpanga samm paneb aga veelgi tugevama surve Taani keskpangale, kes üritab hoida taani krooni kurssi euro suhtes. Just krooni kursi hoidmine oli peamine samm hoiusemäära negatiivseks muutmisel.

KOMMENTAAR

LHV maakler Nelli Janson:
Tõenäoliselt Euroopa Keskpanga otsus investori käitumist kardinaalselt ei muuda, sest intressimäärad on püsinud juba pikka aega väga madalad ja negatiivne intressimäär on leidnud suuremat meediakajastust pigem sel põhjusel, et nii suures majandustsoonis kasutatakse seda meedet esmakordselt.

Lühiajaliselt euro arvatavasti nõrgeneb, mis ongi asja eesmärk, aga kas investorid seda dollari vastu vahetama tõttavad on iseasi, sest selle valuutapaari puhul on pigem tegemist paja-katla situatsiooniga. Aktsiaturud on keskpankade poliitika tuules teinud viimasel ajal läbi väga võimsa tõusu, millest võib ka järeldada, et suur osa investoreid on oma raha juba aktsiatesse investeerinud.

EKP otsuse taga seisab ka lootus, et pangad hakkavad rohkem laene väljastama ning sellega elavdatakse pikemas perspektiivis majandust. Kuigi eelkõige just väiksemad ettevõtted sõltuvad oma tegevuses pankadest ning nende valmidusest laenu anda, siis pole päris kindel, kas ettevõtjad on valmis rohkem/julgemalt laenama tänu madalatele intressimääradele või hoopis oodatavale majanduskasvule. Madalatest intressimääradest saab kindlasti tuge kinnisvarasektor kui üks võimalik moodus raha väärtust säilitada, kuid tarbimise kasv sõltub pigem inimeste ootustest ja prognoosidest oma sissetuleku suurenemise osas.

EKP otsus intressimäärasid langetada ei tulnud turgudele üllatusena ja oli analüütikute poolt oodatud, seepärast tõusid võlakirjade hinnad juba otsusele eelnenud kuu vältel. EKP andis mõista, et intressimäärad püsivad väga madalad veel pikema perioodi vältel, siis võivad võlakirjade hinnad mõningal määral veel tõusta, kuid suuremateks liikumisteks võlakirjade turul peaks keskpank läbi viima laiaulatusliku varade ostuprogrammi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2014, 10:06
Otsi:

Ava täpsem otsing