Müüt murtud: Eesti põllumaa jääb meitele

Indrek Kald 10. juuni 2014, 09:52

Numbrid ei kinnita, et põllumajandusmaa ostetakse ära välismaalaste poolt.

Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 000 hektarit põllumajandusmaad (4% Eesti põllumajandusmaast). Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne ja mingit olulist kasvu selle osas toimunud ei ole.

Järgneb põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Marko Gorban kommentaar:

Viimase kümne aasta jooksul on kasvanud nii põllumajandusmaaga tehtud tehingute arv kui ka maa hind, kasvutrendi näitavad ka rendihinnad.

Kümne aastaga on haritava maa tehingute arv kasvanud ligikaudu neli korda, seejuures keskmine haritava maa hektari maksumus on suurenenud rohkem kui kuus korda.

Majanduskriisi ajal toimus nii tehingute arvu kui maa hindade osas mõningane langus, kuid pärast seda on toimunud väga kiire kasv mõlema osas. 2013. aastal tehti haritava maa tehinguid kogusummas 23 miljonit eurot, mis on võrreldes aasta varasemaga 10 miljoni euro võrra rohkem. Maksimaalne hektari maksumus oli mullu 4776 eurot/ha, mis on võrreldes eelneva aastaga üle 2000 euro hektari kohta enam.

Põllumajandusmaade rentimine on teinud arvestatava tõusu. Rendimaade osatähtsus on 10 aasta jooksul stabiilselt kasvanud. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli vastav näitaja kasvanud 54%ni.

Üldise trendina on suurem rendimaade osatähtsus suuremate linnade läheduses – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi. Vähem on rendimaid madala viljakusega maakondades – Läänemaa, Ida-Virumaa, Võrumaa. Eelkõige on seda soodustanud erinevad pindalatoetused, mis on põllumajandusmaa kasutamise kasvu kõrval toonud kaasa ka rendimaa osakaalu kasvu.

Kui vaadata rendimaade osakaalu ELi tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem uutes liikmesriikides. Eesti rendimaa osakaalu osas kuidagi teistest liikmesriikidest ei eristu, kuivõrd seitsmel liikmesriigil on vastav näitaja veelgi kõrgem kui meil.

Rendimaa kõrval kasvavad ka rendihinnad. Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal keskmine põllumajandusmaa rendihind 39,5 eurot hektari kohta, seejuures põllumaa rendihind oli 43 eurot/ha ja püsirohumaa rendihind 30 eurot/ha. Enam kui poolel põllumajandusmaast jääb rendihind vahemikku 20-50 eurot/ha.

Üheksas maakonnas ületab rendihind Eesti keskmist. Kõrgeimad rendihinnad on Tartumaal (50,3 eurot/ha), Ida-Virumaal (46,1 eurot/ha) ja Viljandimaal (44,5 eurot/ha). Kõige vähem makstakse keskmisena renti Hiiumaal (20,9 eurot/ha), Saaremaal (26,7 eurot/ha) ja Läänemaal (27 eurot/ha).

Kui üldjuhul on rendihinnad põllumaa puhul kõrgemad kui püsirohumaa puhul (püsirohumaa rendihind keskmiselt 70% põllumaa rendihinnast), siis Hiiumaal ja Raplamaal maksti püsirohumaa eest kõrgemat renti.

Kellele maa kuulub? Maa kui peamine põllumajanduse tootmisressurss on muutunud atraktiivseks investeeringuks. Palju on räägitud sellest, et põllumajandusmaa ostetakse ära välismaalaste poolt. Numbrid seda siiski ei kinnita.

Välismaalaste omandis on ligikaudu 40 000 hektarit põllumajandusmaad (4% põllumajandusmaast). Viimasel kolmel aastal on see number püsinud stabiilne ja mingit olulist kasvu selle osas toimunud ei ole.

Seejuures kõige sagedamini omandatakse maad läbi Eesti ettevõtete – 70% välismaalaste omandis olevast põllumajandusmaast kuulub välismaa osanikuga Eesti juriidilistele isikutele ning 22% Euroopa Liidu majanduspiirkonna juriidilistele isikutele.

Kõige enam on põllumajandusmaad välismaalaste omandis Lääne-Virumaal (5058 ha) ja Viljandimaal (5008 ha). Kui vaadata välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaalu maakonna põllumajandusmaast, siis see on kõrgeim Läänemaal (8%) ja Saaremaal (7%).

Kommentaar ilmus põllumajandusministeeriumi ajaveebis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. June 2014, 13:11
Otsi:

Ava täpsem otsing