Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Pank langetas tugevalt kasvuootust

    Eesti Pank langetas tänavust majanduskasvu ootust 0,7%-le. Veel eelmise aasta lõpus prognoositi kasvuks 2,6%.

    Eesti Pank teatas, et majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, kuid esimese kvartali kehv majanduse käekäik jätab 2014. aasta majanduskasvuks 0,7%. Järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks prognoositakse majanduskasvuks 3,5-4%.
    Mullu detsembris prognoosis Eesti Pank 2014. aasta majanduskasvuks 2,6%. Pool aastat varem, juunis oldi aga oluliselt optimistlikumad, siis oodati majanduskasvuks koguni 4,2%. 2015. aasta majanduskasvuks hinnati pool aastat tagasi 3,9%.
    Siiani on majanduskasv näidanud hoopis teistsuguseid numbreid – esimeses kvartalis langes majandus võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,4%.
    Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul tuli esimese kvartali kehv majanduse käekäik negatiivse üllatusena. „Me ei osanud seda ette näha,“ märkis ta, ent lisas, et majanduskasv hakkab siiski juba sel aastal taastuma. „Esimeses kvartalis nägime küll 1,4%st langust, kuid aasta lõikes jääme siiski pluss poolele,“ ütles Kaasik.
    Kaasik lisas, et mitmed esimeses kvartalis majandust alla viinud tegurid olid ühekordsed. Näiteks vähendas soe talv energiatootmist, mis Kaasiku sõnul taastub juba teises kvartalis. Samuti paraneb teises kvartalis majanduskasvule enim kahju teinud veonduseja laonduse sektor, lisaks on lähiajal oodata välisnõudluse järkjärgulist paranemist. Kaasik märkis, et Eesti majanduse edasine areng ei saa toetuda vaid hindade tõusule. "Eesti majandust edasi veab edasi tootlikkus, mida me suurendama peame," ütles ta.
    Eesti Panga president Ardo Hansson nentis, et esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult suur. Eesti käekäigule pole tema sõnul hästi mõjunud Soome majandus, mis on samuti sel aastal siiani oodatust kesisemalt läinud.
    Hansson lisas, et selle aasta majanduskasvu paranemist toetab palgakasvu mõningane aeglustumine ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse suurenemine. Viimast toetab tema sõnul head rahastamistingimused, milleks on madalad intressid ja soodsad laenutingimused.
    Hansson märkis, et valitsussektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu. Eelarve defitsiit hakkab vähenema tänu positiivsele majandustsükli mõjule vähenema alles 2016. aastal. „Leiame, et valitsuse eelarve eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga, et olukorra ettenägematu halvenemise korral ei tekiks ootamatuid muudatusi maksupoliitikas,“ ütles ta.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.