Langus kärpis lootusi

Eesti Pank teatas, et majanduskasv hakkab kiirenema selle aasta vältel, kuid majanduse esimese kvartali kehv käekäik jätab 2014. aasta majanduskasvuks 0,7%. Järgmiseks ja ülejärgmise aasta kasvuks prognoositakse 3,5–4%.

Languse tõid ühekordsed mõjud. Eesti Panga asepresidendi Ülo Kaasiku sõnul tuli esimese kvartali kehv majanduse käekäik negatiivse üllatusena. “Me ei osanud seda ette näha,” märkis ta, ent lisas, et majanduskasv hakkab siiski juba sel aastal taastuma. “Esimeses kvartalis nägime küll 1,4%st langust, kuid aasta lõikes jääme siiski plusspoolele,” ütles Kaasik.

Kaasik lisas, et mitu esimeses kvartalis majandust alla viinud tegurit olid ühekordsed. Näiteks vähendas soe talv energiatootmist, mis Kaasiku sõnul taastub juba teises kvartalis.

Samuti paraneb teises kvartalis majanduskasvule enim kahju teinud veonduse ja laonduse sektor, lisaks on lähiajal oodata välisnõudluse järkjärgulist paranemist.

Kaasik märkis, et Eesti majanduse edasine areng ei saa toetuda vaid hindade tõusule. “Eesti majandust veab edasi tootlikkus, mida me suurendama peame,” ütles ta.

Murepunktiks palgasurve ja tööpuudus. Eesti Panga president Ardo Hansson nentis, et esimese kvartali majanduslangus oli ootamatult suur. Eesti käekäigule pole tema sõnul hästi mõjunud Soome majandus, millel on samuti sel aastal oodatust kesisemalt läinud.

Hansson märkis, et selle aasta majanduskasvu paranemist toetab palgakasvu mõningane aeglustumine ja ettevõtete investeerimisaktiivsuse suurenemine. Viimast soodustavad tema sõnul head rahastamistingimused – madalad intressid ja soodsad laenutingimused.

Hansson lisas, et valitsussektori eelarve tasakaal halveneb sel ja järgmisel aastal varem prognoositust nõrgema majandusolukorra ja uue valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika tõttu. Eelarve defitsiit hakkab tänu positiivse majandustsükli mõjule vähenema alles 2016. aastal.

“Leiame, et valitsuse eelarve eesmärgid peaksid olema seatud piisava varuga, et olukorra ette­nägematu halvenemise korral ei tekiks ootamatuid muudatusi maksupoliitikas,” ütles ta.

Nordea Eesti Pangast optimistlikum. Nordea värske majandusprognoosi järgi jääb Eesti majanduskasv sel aastal 1,2% tasemele.

Pööret kasvule on panga teatel aeglustanud majanduse kiire jahtumine esimeses kvartalis, välisturgude aeglane taastumine ja kasvanud geopoliitilised riskid seoses Venemaa ja Ukraina sündmustega. Eksporditurgude taastumise, Euroopa Liidu uue programmiperioodi raha kasutuselevõtu ja investeeringute kasvu toel kiireneb SKP kasv Eestis Nordea teatel järgmisel aastal 3,2%ni.

Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on Eesti avatud majanduse kasvuks vaja euroala ja Põhjamaade jõulisemat kasvupööret, mida veaksid eratarbimise kõrval nii eksport kui ka investeeringud.

Palm märkis pressiteates, et Eesti kaubanduspartneritest on kasvu väljavaade parem Saksamaal, Rootsil ja Suurbritannial. Viimaseid mõjutab ­euroala jätkuv taastumine ja USA majanduse vähemalt 3%ne oodatav SKP kasv aasta teises pooles.

Majanduskasvu suurendamiseks, võttes arvesse Vene-Ukraina suhte arengut, on Palmi sõnul Eestil otstarbekas eksporditurge mitme­kesistada ja laiendada jõulisemalt tegevust kasvavatel turgudel.

Veskimägi: suund selgub sügisel. Mööblitootja Standard ASi omanik Enn Veskimägi märkis, et praeguses majandusolukorras ei julge ta lähituleviku suhtes optimismi välja näidata. Pigem peab ta realistlikuks Eesti Panga  majanduskasvu prognoosi kui Nordea oma, kuid enne septembrit on Veskimäe arvates vara öelda, kuhu Eesti majandus tüürib. “Marjad võivad alles sügisel valmida,” märkis ta. Ta lisas, et veel ei ole Eestisse jõudnud ka Ukraina kriisi mõju.

Veskimäe sõnul mõjutab Eesti majandust enim just eksport. “Kui eksport ei kasva, ei ole ka mina optimistlik,” ütles ta. Eksporditurgudel on sel aastal aga olnud näha oodatust tagasihoidlikumat kasvu. “Meie peamise ekspordituru Soome majandus paneb juba kümnendat kvartalit miinust,” ütles Veskimägi.

Mööblidetaile tootva Sirje ASi üks omanik  Allar Toomik tõdes, et hoolimata tellimuste kolmekuulisest järjekorrast jääb ekspordimaht samale tasemele mis eelmiselgi aastal.

“Meil muret ei ole, tellimusi on rohkem, kui me tehagi jõuaks,” märkis ta. Sellegipoolest peab ta langetatavaid majandusprognoose realistlikeks.  “Meil on nišikaup, aga teistel tavamööblit tootvatel ettevõtetel nii palju tellimusi ei ole,” ütles Toomik.

Ligi: tean eelarvest rohkem kui Eesti Pank

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles eile riigikogu infotunnis, et erinevalt Eesti Panga märkusest uue valitsuse lõdvenenud eelarvepoliitika kohta praegune koalitsioon  seda teinud ole. Ligi sõnul lõdvendas eelarvepoliitikat eelmine koalitsioon, kes mõneti arusaadavatel põhjustel loobus kõrgetest eesmärkidest, mis olid seatud olukorras, kus oli seaduslikuks tagatiseks see, et rahandusminister ja valitsus võivad teha valusaid otsuseid, ilma et teda poliitiliselt jõuga alla surutakse.

“Eesti Pank ei ole kõiges briljantne. Eelarveasjades ei ole ta selgelt olnud briljantne ja seda lõiku ma võin julgelt kritiseerida, sest ma tean asjast rohkem,” ütles Ligi. Ministri sõnul on ta praeguse valitsusega võtnud kasutusele meetmeid, mis parandavad oluliselt eelarvepositsiooni. Kui eelmisel sügisel oli eelarve miinuse suurusjärk 186 miljonit, siis nüüd on mõne kuuga summa vähendatud 55 miljoni euroni.

Ligi sõnul pole Eesti Pank jälginud, et valitsus on vähendanud ebaefektiivseid maksu­erandeid ja tõhustanud maksukogumist. Kasutusele võetud meetmed lubavad praegu öelda, et maksud laekuvad üle. See ei ole igavesti garanteeritud olukord. “Aga väga võimas relv käibemaksu deklaratsiooni lisana on meil alles käiku laskmata ja selle kasu on tõenäoliselt suurem, kui me tagasihoidlikult loodame,” lisas ta.