Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rail Balticu trass selgineb
Raudtee planeerimine on kompromissi otsimine erinevate huvide vahel. On aga selge, et kõiki huvisid ei ole võimalik igal pool järgida.
Käes on on Rail Balticu trassialternatiivide võrdluse tulemused. Trasse võrreldakse viie olulise kriteeriumi alusel: looduskeskkond, inimkeskkond, tehniline teostatavus, ehitusmaksumus ja sotsiaal-majanduslik tulu. Lõike, mille puhul saab rääkida samast eelistusest kõigi viie kriteeriumi järgi, naljalt ei leia. Enamasti pole looduskeskkonna mõttes parim valik inimeste seisukohast ideaalne, ja vastupidi.
Minimaalne negatiivne mõju. Eesmärk on leida trassi asukoht nii, et raudteest tulenevad negatiivsed mõjud oleksid ümbritsevale keskkonnale minimaalsed. Selle juures on toeks põhjalikud loodus- ja kultuuriväärtuste uuringud ning asustusstruktuuri kaardistamine. Uuringute tulemused on aidanud samm-sammult valikuid kitsendada, leida tegelemist vajavad probleemkohad ning välja valida kõige väiksema keskkonnamõjuga trassilõigud. Nii põhjalike eeluuringute tegemine joonobjekti planeeringute etapis on Eestis esmakordne ning harv ka Euroopas.
Loodus- ja inimkeskkonna mõjude kõrval ei saa mööda vaadata projekti majanduslikust poolest. Raudtee rajamine on väga kulukas ettevõtmine – üks kilomeeter Rail Balticut maksab 4-6 miljonit eurot sõltuvalt konkreetse lõigu ehitustehnilistest tingimustest, maastikust ja asustustihedusest. Iga lisakilomeeter teeb raudteed kallimaks mitte ainult ehitushinna mõttes, vaid ka hilisema kasutuse ja hoolduse mõttes. Kilomeetri lisamine või kallima erilahenduse pakkumine (näiteks raudtee üles postidele või alla süvendisse viimine) võib esmapilgul tunduda nii suure projekti puhul tühiasjana. Kokkuvõttes tõstab see aga projekti hinda ja tulevikus raudtee ülalpidamiskulu.
Võrdlustulemuste tutvustus. Nüüd läheb lahti võrdlustulemuste tutvustamine trassidele jäävates omavalitsustes. Pärast seda koostatakse planeeringu eskiislahendused. Rail Balticu planeerimine käib maakonnaplaneeringute kaudu ning Harju, Rapla ja Pärnu maavanemal on siin kandev roll.
Projekti mastaapsust ja riiklikku tähtsust arvestades on aga loomulik, et riiklik seisukoht Rail Balticu parima asukoha suhtes kujundatakse ka valitsuse tasandil. Seda on plaanis teha sügise alguses.