Pühapäev 22. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Karis: ükski audit pole ammendav

13. juuni 2014, 00:00

Riigikontroll avalikustas eile VEB Fondi auditi. Riigikontrolör Alar Karis tõdes, et ükski audit ei ole lõpuni ammendav ning õiguslikke järeldusi riigikontroll ei tee. Riigikontrolör märkis, et riigikogu 1993. aasta otsust moodustada Riiklik VEB Fond ei täidetud nõuetekohaselt, sest Eesti Panga ja tema hallata antud VEB Fondi tegevuses esines märkimisväärseid puudusi nii fondi moodustamisel, nõueteregistri pidamisel kui ka fondi juhtimise korraldamisel.

“Lähtusime andmetest, mis olid vettpidavad. Siin ei ole spekulatsioone,” kommenteeris Karis mullu märtsis koostatud auditit. “Kogu audit tuleks panna toonasesse konteksti. Tuleb arvestada sellega, et kõik andmeid ei saadud kätte ja osa inimesi ei mäleta,” sõnas Karis.

Riigikontrolör viitas ka sellele, et säilinud dokumentide põhjal ei ole võimalik tuvastada, kes ja milliste põhimõtete alusel valis välja hoiustajad, kelle nõuded kanti VEB Fondi ja kelle nõuete hüvitamist Eesti riik enda kanda ei võtnud.

Ainuke toimik, mis kadus riigikontrollist, on just VEB Fondiga seotud. “Riigikontrollist on kaduma läinud üks toimik. See ainuke, mis on kaduma läinud,” märkis Karis.

Riigikontroll nõustub Eesti Panga siseauditi hinnanguga, et Eesti Panga saadetud valeandmetega ametlik kiri, mis tegi Vene ettevõttel TSL International võimalikuks saada riigi kaasabil NSV Liidu Välismajanduspangast kätte 32,3 miljonit dollarit Eesti pankade korrespondentkontodel külmutatud raha, oli koostatud planeeritud tegevuse käigus ehk ettekavatsetult. Riigikontrolli ­auditi käigus ei selgunud, kes Eesti Pangas valeandmetega kirja oli koostanud. Seda väitsid end mitte mäletavat ka intervjueeritud asjaomased isikud.

Kokkuvõtteks ütles Karis, et VEB Fondi ei hallatud riigikogu otsuses ette nähtud moel, Eesti Panga valeandmetega kiri koostati ettekavatsetult. “Kuid paljudele küsimustele tuleb vastuseks tõdeda, et ei tea, sest puuduvad dokumendid ning protsessis osalenud inimesed kinnitavad, et nad ei mäleta midagi,” lisas Karis.

Riigikontrolli avaldatud VEB Fondi auditist ei selgu, mis oli Vahur Krafti ja Siim Kallase motiiv seoses fondiga, samuti pole teada, mis oli nende ülesanne.

“Mõlemad isikud on andnud ütlusi riigikogu VEB Fondi komisjonile ja kinnitanud, et ei mäleta neid asjaolusid, mis puudutavad seda skeemi. Konkreetselt ei ole saanud vastuseid,” vastas riigikontrolli tulemusauditi osakonna peakontrolör Tarmo Olgo küsimusele, kas tegu oli pahatahtliku skeemiga, kus teadlikult osalesid ka Kraft ja Kallas. “Dokumentide häda on see, et need ei räägi motiividest,” lisas ta.

Riske ei suudetud ette näha. VEB Fondi uurimiskomisjoni juhi Rainer Vakra ütles, et kui lugeda riigikontrolli auditit VEB Fondi kohta ning komisjoni raportit, siis on kõigil selge, kes ja miks mingeid otsuseid tegi.

Kuidas jäite rahule riigikontrolli auditiga ja selle esitlusega? Ilmselt ei ole Te jõudnud kogu ­auditiga veel tutvuda. Ma olen selle läbi lugenud. Kindlasti on temaatika keeruline, materjali tutvustus on kestnud kaks tundi. Mina olen sellega kokku puutunud üle 1,5 aasta, minu jaoks olid kõik numbrid ja faktid ning tehingud arusaadavad. Need, kes esmakordselt vaatasid ülekannet, siis sellest läbi hammustada on keeruline.

Kas tuli mõni fakt ka üllatusena või uudisena sellest auditist? Oleme teinud riigikontrolliga pidevalt koostööd, ei saa öelda, et midagi tuli uudisena. Kaks olulist väheteada fakti: Põhja-Eesti Pank müüs TSL Internationalile 1 miljoni dollari eest nõudeid, mida neil tegelikult üldse ei eksisteerinudki. See on selline tegevus, mida ei kujutaks tänapäeval ette ka kõige mustemas unenäos. Teise fakt oli see, et kui oli juba 1991. aasta detsembris teada, et suure tõenäosusega Venemaal nõuded ja raha külmutatakse, siis see, et 80% hilisematest VEB Fondi nõuetest tegelikult kanti pankadesse 1992. aasta alguses. Kui oleks olnud mõistlik ja korrektne teavitussüsteem ja Eesti Panga juhtide ja toonaste finantsjuhtide usaldusväärne töö, siis oleks olnud võimalik seda probleemistikku vältida ning anda juba eelnevalt informatsiooni. Tundub, et suhtuti liiga üleolevalt ega suudetud riske analüüsida. See näitab toonast tegemata tööd ning kui ligadi-logadi see süsteem oli.

Kui riigikontroll on töötanud rohkem faktidega, siis meie riigikogu uurimiskomisjon on tegelenud rohkem inimestega. Oleme peaaegu 50 inimest küsitlenud ning teinud selgeks, mis oli kellegi haldusala. Kui panna riigikontrolli audit ja meie raport kokku, siis kõigil on selge, kes ja miks mingeid otsuseid tegi.

Riigikogu uurimiskomisjon tutvustab järgmise nädala  kolmapäeval oma raportit. Mis edasi saab? Euroopa Kohus menetleb edasi. Vahur ­Krafti suhtes ja valeandmete esitamise asjus on algatatud kriminaalasi, see menetlus käib. Kõige olulisem on spekulatsioonid ära lõpetada. See teema on ühiskonnas omandanud tõelised vandenõuteooria mõõtmed. Need, kes raportid läbi loevad, saavad aru, kelle vigade tõttu kogu see saaga on aset leidnud. Ilma, et keegi peaks seda välja ütlema.

 

Kommentaar

  • Eesti riik pole asja põhjustanud

Jürgen Ligi, rahandusminister
Eesti riiki ei tohiks süüdistada VEB Fondi olukorras, mille on korraldanud teine riik ja kus head lahendused puudusid. Suhtun reservatsiooniga kirjeldusse, mille järgi ei saanud VEB Fond tegutseda eesmärgi­päraselt ja pidada läbirääkimisi Venemaaga, et raha tagasi saada.
Eesti riik ei ole nimetatud olukorda põhjustanud. Siin ei ole laitmatuid lahendusi olukorras, kus süüdlane on väljaspool ja sahkerdamise asemel hoiaksin meeles selle, et sertifikaatidel olid omad tingimused. Võlausaldajail oli võimalus ise raha tagasi küsida.

Selgusetust jätkub. Olen uudiseid VEB Fondi teemal nii palju näinud, et ei usu enam midagi. Ikka ja jälle ilmub keegi pildile, kes teatab, kuhu jäljed viivad ja et homme midagi ütleb. Et tal on kahtlusi...
Ma ei usu, et riigikontroll hammustas selle pähkli sellel määral lahti, et kogu öeldu on päris täpne.
Ei ole mõtet ette kujutada, et Eesti riik heastab õigluse suure rahasummaga, see tuleks meie kõigi taskust. Kuhu see raha läks? Loomulikult oli külmutaja ju Venemaa, loomulikult oli see poliitiline aktsioon.
Välisvaluuta tekkis ajal, kui Eestis ei olnud normaalseid turumajanduslikke suhteid. Välisvaluuta õigused tekkisid eriõigustena, olgu need siis mingi vara, mingite litsentside, mingite kvootide või ka lihtsalt valuuta­õiguste omamise tagajärjel, ja öelda nüüd, et need inimesed, kes on oma tööga hakkama saanud, peavad kinni maksma minevikku, kus ei olnud turumajandust, kus ei olnud vaba riiki, see oleks erakordselt ebaaus.
Mina arvan, et me oleme langetanud küll ebameeldivad, aga õiged otsused ja riigikontroll loodetavasti ei jäta teistsugust muljet.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
12. June 2014, 19:21
Otsi:

Ava täpsem otsing