Peter Hunt ostis Soome gigandi

Tehing hõlmab kahte tootmisüksust Soomes Heinolas ja Kankaanpääl ning ühte Venemaal Peterburis. Hunt ostab ka Familoni kaubamärgi, Finlaysonile jäävad kauplused Soomes. Alates 1999. aastast on Finlaysoni omanik investeerimisfond CapMan.

Eestis, Poolas ja Hiinas kokku viit tootmisüksust haldava Wendre nõukogu esimees Peter Hunt märkis, et tehing võimaldab kontsernil kindlustada oma positsioone regiooni juhtiva tootjana ning siseneda esmakordselt jaeturule. “Finlaysoni kaubamärk Familon omab Soomes väga pikaaegset ja tugevat positsiooni, eriti tekstiili­disainis,” ütles Hunt. “Kui lisame meie kontserni tugeva finantsilise poole, innovaatilise kõrgtehnoloogilise tootmise ja arenduse ning eksporditurud, saame üksteist täiendava mudeli, millest võidab kogu Skandinaavia ja Euroopa kodutekstiiliturg.”

Miks otsustasite Finlaysoni tehased ja poed osta? Seal oli mitu põhjust. Üks on muidugi, et me ostame väga tugeva brändi ja väga tugeva turu­positsiooni Soomes. Ma arvan, et üle poole turust on selle ettevõtte käes.

Edasi seame sammud Venemaale, sest Peterburis on väike tootmisüksus ja Venemaal on ka hulgi- ja jaekaubandus – 6–7 poodi ja hulgifirma. See on üks samm, mis edaspidi on väga oluline.

Kolmas põhjus on, et soovime Familoni brändi välisturgudele viia. See oleks meie uus bränd mitte ainult Soomes ja Venemaal, vaid me räägime ikka kogu Euroopast.

Siin on tootearendus olnud 50–60 aastat nii kõva, et Eesti pool on sellest maas.

Kas teie ettevõtted on praegu juba Soome või Vene turul tegutsenud? Meil on Soomes kliendid ja müüme ka Venemaale, aga see on hoopis teine positsioon, mis me nüüd võtame.

Kust huvi tuli – kas Finlaysoni omanik oli müümisest huvitatud või pöördusite ise nende poole? Me rääkisime juba neli aastat tagasi ostmisest, aga siis aeg ei sobinud ja see jäi ära. Umbes pool aastat tagasi kohtusin juhuslikult Finlaysoni tegevdirektoriga Brüsseli lennujaamas ja ta mainis, et võib-olla oleks õige aeg jälle rääkida.

Mis siis selle võimaluse andis, et saite tehingu praegu teha? Finlaysonil on kaks osa – üks on padjad ja voodid, teine on tekstiiliosa. Meil tekstiilikaupluste vastu nii suurt huvi ei olnud, aga nüüd õnnestus leida tekstiiliosale teine ostja, meie olime nii-öelda loomulikud ostjad teisele osale. See klappis müüjale CapMan, mis on suur investeerimisfirma Soomes. Ma arvan, et nad tegid neid tehinguid paralleelselt ja ka see on homme (täna – toim) avalik, kellele nad müüvad selle tekstiiliosa.

Kui palju see tehing teile maksma läks? Kahjuks seda me ei saa öelda, see pole avalik.

Kas keegi aitas teil seda tehingut finantseerida? Ei, me finantseerime seda enda rahaga.

Kas mingi osa jääb veel ka CapMani kätte? Ei. CapMan on olnud 14 aastat seal omanik ja see oli ka neile hea ajastus. Nad on sealt hästi kasumit teeninud. See on ju ettevõte, millel on üle 50 miljoni käivet, see on tugev kaubamärk Soomes.

Kui laia haardega on Finlayson väljaspool Soomet? Eriti ei ole. See on võib-olla nende strateegia olnud, et keskenduda Soome ja Vene turule. Lisaks on 3–4 poodi Eestis, üks Riias ja Vilniuses.

Siiamaani oleme ju õieti olnud allhankija, teeme teistele private label’eid (omamärgitooted – toim), aga ma arvan, et me peame katsuma luua ka enda brände. Muidu jääme konkureerima ­ainult hinnaga.

Tahame tõsta tootmise fookuse rohkem brändingu poole ja positsioneerida end turul vähe kõrgemal kui ainult allhankija. Mitte et allhankija midagi halba oleks, aga oma bränd annab meie ettevõttele uue võimaluse laieneda ja kasvada.

Mis plaanid teil tehaste ja poodidega on? Eks me vaatame, mis sünergia saame. Veel on vara sellest rääkida.

Edaspidi ma näen suuri võimalusi Venemaal. Siin on Finlayson tegutsenud juba 25 aastat, süsteemid on käes, see on tuntud ja usaldusväärne ettevõte Vene turul. Võib-olla praegu ei ole see ajastus päris õige, arvestades, mis jõupoliitiliselt on juhtunud, aga edaspidi ma olen veendunud, et peaaegu 200 miljoni inimesega turg oleks meile väga huvitav.

Kas töötajate koosseisu on plaanis muuta? Hetkel ei tea, peame üldise pildi paika panema ja vaatama, kuidas erinevatel turgudel saame midagi kokku liita. Lühiperspektiivis midagi suurt ei juhtu, võib-olla aasta pärast on selgemalt teada, kuidas edasi läheme.

Kas teil on lähiajal veel laienemisplaane? Konkreetselt ei taha midagi öelda, aga me vaatame ikka pehme mööbli poole. Muidugi see positsioon, mis me oleme Soomes võtnud, avab uksed teistele toodetele. Selle sammuga, mis me täna võtame Finlaysoniga, avaneb võimalusi veel edaspidi laieneda.

Patjade ja tekkide müügimees Peter Hunt

Rootsis sündinud Peter Hundi juhtimisel on tekstiilitööstus Wendre kiirelt laienenud ja teinud mitmeid julgeid investeerimisotsuseid Euroopas ja Aasias.

Hunti iseloomustades on öeldud, et ta on väga hea müügimees ning sekkub ka omanikuna aktiivselt ettevõtte juhtimisse. Ka Hunt ise on tunnistanud, et ta ei suuda oma firmas toimuvat passiivselt kõrvalt vaadata, sest äri on väga huvitav.

Wendre suuromanik Peter Hunt (61) asutas esimese ettevõtte seitsmekümnendatel, firma tegutses Stockholmis ja Hundi sünnilinnas Norrköpingis ning vahendas spordiriideid ja spordiatribuutikat. Üsna pea hakkas ta Inglismaalt importima nahkrõivaid. Hundi äri tugines odavale Inglise naelale. Esimene aasta oli edukas, kuid siis hakkas nael tugevnema ja äril oli kriips peal.

Eestiga tekkis ehitusinseneriks õppinud Hundil esimene äriline kokkupuude 1993. aastal, kui ta osales Eestis toimunud spordimessil ja tutvus Urvo Martensiga, kes on praegu Wendre nõukogu liige. Martens on olnud ka Wendre tegevjuht.

Alguses oli Hundi firma Trading House Scandinavia Wendre tooraine tarnija. Kaks aastat pärast koostöö algust otsustas Hunt osta 25 protsenti tekstiilitootjast. 1999. aastal suurendas ta oma osalust 67 protsendini.

Hunt on mõlgutanud ka mõtteid viia Wendre börsile. Näiteks 2008. aastal ütles ta Äripäevale, et aktsiate noteerimine börsil võib olla lähema kolme aasta teema ning nii loodetakse kaasata raha välisturgudele laienemiseks. Toona arvasid ettevõtte juhid, et Wendre börsile minek muutub päevakajaliseks, kui plaanitakse teha mõni suurem, 130 miljoni eurone investeering.

Vahepealne majanduslangus aeglustas Wendre juhtide ja omaniku investeerimishoogu, kuid eile avalikustatud Soome tehing näitab, et ettevõte soovib jätkuvalt kiirelt kasvada.

Mai lõpus ostis Peter Hunt ASilt Mainor voodeid ja madratseid tootva tütarfirma Tarmel Furniture OÜ. Hunt plaanib Tarmeli toodangut ja eksporti suurendada.

Hunt on olnud ka Pärnu Strand hotelli enamusaktsionär, aktsiate kontrollpaki ostis oma hobi golfi pärast, kuna soovis rajada Strandi juurde golfikeskust.

2006. aastal otsustas ta hotelliärist loobuda ning asus rahastama Pärnu lähedale Tahkuranda ligi 100 hektaril asuva golfikeskuse rajamist. Selles projektis on tema partneriks Wendre nõukogu liige Urvo Martens.

 

Finlayson Oy

Asutas 1820. aastal Šoti insener James Finlayson, kes rajas Tamperesse puuvillaveski.Kaubamärk FamilonToodab tekke, patju ja päevatekke Kankaanpääl, kus töötab 45 inimest ning vedrumadratseid, vedruvoodeid ja kattemadratseid Heinolas, seal töötab 60 inimest.Eestis neli poodi Tallinnas, Tartus ja Narvas.

 

Ka meil on suured plaanid

Göran Valdemar Sjöholm, Delux OÜ omanik ja juhtNeed, kes lähevad hindade pärast verisesse võitlusse, kaotavad pikas plaanis alati. Deluxil on plaan hindu jätkuvalt tõsta, mitte langetada. Wendre ja Delux on erinevates hinnakategooriates ning seetõttu ei saa neid otseselt konkurentideks pidada. Wendre on väga tugev ja edukas firma, Delux on neist oma 300 töötajaga oluliselt väiksem. Deluxi plaan on järgmised viis aastat kasvada igal aastal 25–35%. Aasta esimesel poolel on käive 33% kasvanud.  Meie järgmine samm on üle maailma laieneda. Septembris plaanib Delux osta tütarfirma Chicagos ning arendada tooteid, mida saaks kõigil kontinentidel turustada.