Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Lähisuhted sõjatandril
“Lohejooksja” on lugu Afganistanist väga erinevatel aegadel, seisab raamatu tutvustuses – alates monarhia viimastest õitsenguaegadest, kuningavõimu kukutamisest kuni tänapäevase Talibani käes vaevleva rusutud, mässuliste hirmuvalitsuse all kannatava riigini välja.
See on lugu isadest ja poegadest, lugu Amirist ja Hassanist, kes on justkui parimad sõbrad, kuid samas lahutavad neid aastasadadega juurdunud traditsioonid, seisusevahe ning vastandlikud usundid. See on lugu peensusteni jälgitavast afgaani kombestikust ja traditsioonidest, mis jäävad kestma ka võõrsil, USAs afgaani immigrantide kogukonnas. See on lugu elude purunemisest ja saatuslikest muutustest, mille vallandas sõda.
Lugedes meenus, et olen varem näinud raamatul põhinevat filmi. Lisaks äratundmisrõõmule pakkus raamat aga meeldivas koguses põnevust, kurbust, rõõmu ja mõtlemisainet ning viis radadele, kuhu ehk üks film viia ei suudakski.
Raamat tekitas minus rea mõtteid ja küsimusi, eelkõige seoses sõprusega. Milline on tõeline sõprus? Kas sõpra tuntakse vaid hädas? Miks tähistatame sõbrapäeva vaid kord aastas? Kas selleks, et olla kellegi sõber, tuleb kõigepealt saada sõbraks iseendaga?
Teine oluline märksõna, millel on raamatus oluline roll, on sõda. Mida rohkem lugesin, seda rohkem tekkis küsimusi. Ja ka vastuseid.
Eesti Afganistani sõjas. Raamatu peategelane Amir lahkub koos isaga kodumaalt Nõukogude Liidu ja Afganistani vahelise sõja puhkemise tõttu aastal 1978.
Sõditi pea kümme aastat, suri üle miljoni sõduri ja tsiviilisiku ning tulemusteks olid kodusõda, Talibani ebainimliku režiimi mõjuvõimu kasv ning kodumaata jäänud inimesed.
Eestigi oli juba neil aastail sõjategevusega seotud. Wikipedia andmetel sõdis Afganistani sõjas 1652 tollases Eesti NSVs kutsealusena teeninud meest, kellest 36 hukkus. Eestisse on tänaseks jäänud 800–900 nn esimese Afganistani sõja veterani. Ja siis saabus aasta 2001…
Kokkuvõtvalt võin öelda, et “Lohejooksja” on minu jaoks üks südamlikemaid raamatuid, mida olen lugenud. Raamat tekitas mängleva kergusega tunde, et olen isegi sealsamas – Kabulis, Fremontis või Islamabadis. Kuid pannes raamatu käest, sain aru, et olen kõigest siin. Kus on ka armastus ja sõprus, aga ilma sõjata.
Hinnang
“Lohejooksja” (2008)
Hinnang: 8
Autor: Khaled HosseiniMüügil raamatupoodides ning saadaval raamatukogudes.