Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Taavi, jalad kõhu alt välja!
Ajal, mil eelarveaugud on majandusseisaku kiuste nominaalselt täidetud, kõlab kiuslikuna küsimus, kuhu kadus kestlik kahanemine. Treenimata silmale näib valitsuse status quo ihalus uhke ja hää. Ent praegu on kahanemise asemel näha pigem kontrollimatut allakäiku.
Kui Hans H. Luik poolteist aastat tagasi oma kolumnis kestva kahanemise idee välja käis, võeti see vastu tunnustavalt. Kuid just vahetult pärast seda on Eesti majanduskasv katkematult viis kvartalit aeglustunud ning pöördus tänavu I kvartalis kahanemiseks (–1,4%). Samal ajal Eestiga võrreldes veelgi kiiremini väheneva rahvastikuga naabrite Läti ja Leedu majandus kasvas pea 3%. Ostujõu alusel kihutas Leedu meist mööda juba 2012. aastal.
Kiretud numbrid armu ei anna. Näiteks raudteevedu kukkus mais 38%, kokku sel aastal 21,5%. Ohus on reisirongiliiklus, sest kaubavedude kahanemisel kasvavad reisirongide taristutasud ning nii tuleb tõsta kas piletihinda või dotatsioone. Tegu pole pelgalt paha idanaabri poliitikaga, kes suunab oma veoseid ümber. Eesti kaotab konkurentsivõimet, põhja- ja lõunanaabri raudteed ning sadamad õitsevad endiselt.
Sündimus on 2006. aasta tipust vähenenud pea viiendiku võrra ning trend süveneb. Pärast vanemapalga kehtestamist puhatakse loorberitel. Nii juba kümmekond aastat. Ka samast ajast pärit investeeritud kasumilt tulumaksu kaotamise mõju kustub.
Ajal, mil majandusminister asutab töögrupi madalapalgalise telleriga pangakontori elushoidmiseks, pole päevakorras ühtegi tõsiseltvõetavat sammu, et elujärge parandada. Kõik seisab. Majandust ergutava süsti asemel tõstetakse hoopis tasusid ja makse ning lisatakse bürokraatiat (deklaratsioonid).
Ometi ideede puudust ei ole. Vastupidi, lihtsalt ja valutult saab panna kokku suure plaani. Ridamisi teostamata ideid kokku koguda ja otsast peale hakata.
Näiteks viia riigiettevõtted börsile, et suunata kasutult pangakontodel ja välismaal pensionifondides seisev raha Eesti majandusse. Kehtestada sotsiaalmaksulagi, et soosida kõrgemini tasustatavaid töökohti. Teha ära haldusreform, et omavalitsus oleks piisavalt tugev ning suudaks ettevõtjaid meelitada ja vajadusel ka pangakontorit pidada. Suure plaani teostamiseks saab võtta kas või laenu, sest väikeste otsuse sünergiast sündiv summa annaks võimsa efekti.
Õnneks on ettevõtjad heas vormis. Ilmekas näide on tänavu esimese kvartali näitajad, kui ettevõtjad suurendasid palku pea 8 protsenti ja rööbiti vähendasid kogukulusid ligi 3 protsenti. Harrastussportlasena teab peaminister, et hea vorm ei püsi ning vaja on pidevat arengut. Just tema saab anda selleks tõuke.