Haruldus leidis uue omaniku

Aivar Hundimägi 14. juuni 2014, 12:13

Eesti margikogujate maailmas toimus 2. juunil suursündmus, kui Saksamaal müüdi Euroopa suuremate margioksjonimajade sekka kuuluva Christoph Gärtneri oksjonil üks Eesti suuremaid margiharuldusi.

1kopikalise Tsaari-Venemaa margi 1919. aastal tehtud Eesti Posti ületrükiga hammastatud eksemplar läks oksjonihaamri alla hinnaga 8100 ­eurot, ehkki alghind oli suisa 9000 eurot. Mark oli puhas ja vaevumärgatava kleepvaltsijäljega.

Mark ei kuulu mitte üksnes Eesti, vaid ka maailma haruldasemate sekka, hindas seda maailma filateeliaharuldust oksjonimaja.

Ostja marki nii odavalt ei saanud. Saksamaal tõsteti tänavu käibemaksu ja koos Christoph Gärtneri oksjonimaja ostja tasutava tasuga läks mark uutesse kätesse umbes 12 000 euroga.

Eestisse haruldus ei tulnud. “Nii margi müüja kui ka ostja olid Lääne-Euroopast,” ütles oksjonimaja turundusjuht Kristine Walle.

Ka Eestis müüdi sama üliharuldase margi tembeldatud eksemplari osta.ee-s, kuid seal ei läinud mark mõni kuu tagasi kaubaks. Mark leidis omaniku pärast oksjonit, hind jäi alla 4500 euro.

Eesti markidel on üks väga suur häda. Isegi kõige odavamaid marke on nii massiliselt võltsitud, et paljudes kogudes leidub valemarke. Arvestades 1kopikalise margi hinnalisust, ei ole ime, et sellestki on ohtralt võltsinguid. Ja võltsingute tuvastamine ei ole kerge.

“Õiget marki on päris raske ära tunda,” kommenteeris USAs elav Eesti markide ekspert Eo Vaher. Ta lisas, et 12 000 eurot selle margi eest on liiga palju.

Kas originaal või mitte. Margi varjupooled selguvad Saksamaal elava Eesti markide ehtsuse hindaja Thomas Löbberingi ehtsuskinnituses. Vaher väidab, et nimetatud marke on raske originaalidest eristada. Margi tiraaž on vaid seitse eksemplari, mistõttu täielikku Eesti margikogu ei saa paljudel inimestel olla. Kohe valmistati õige ületrükimargi templiga neid marke juurde, nii et kokku on neid ühes originaalidega umbes 15.

Selles, kas originaalmarke on võimalik teistest eristada, ei ole eksperdid ühel arvamusel. “Hr. Kapsi oli margi väljaandmise komisjoni liige ja ta kasutas ära tema kätte ööseks usaldatud templit ning tegi marke juurde,” kirjeldas ligi saja aasta taguseid sündmusi Nõmmel elav Eesti margiekspert Kalev Kokk, kelle isa oli juba Eesti ajal väga korraliku margikogu omanik.

Tema sõnul on need osalt originaalist eristatavad, kuna ta tegi tehniliselt valesti, tempel kuivas vahel ära. “Aga need margid ei ole proovimargid, vaid ebaseaduslikult juurde tehtud margid. Seetõttu ametlikud tiraažid päris täpsed ei ole,”  lisas ta.

Eestis markide ehtsuse hindajana tegutsev ­Aivar Kuuskvere nimetas ajaloo suuremaid Eesti markide tundjaid. “Neid, kes tegid vahet margil ja proovil, oli kaks inimest  – Teetsov ja Nemvalz, keda mina tean,” ütles ta. Mõlemad on praeguseks siitilmast lahkunud.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. June 2014, 08:55
Otsi:

Ava täpsem otsing