Alkoholiaktsiisi tõus parandab maksulaekumisi

Seetõttu on loogiline, et koos hinnatõusuga võib alkoholi tarbimine väheneda. Ent nii nagu hea kartulisaak võib sügisel makaronimüüki segada, sest kõhtu täidavad mõlemad, võib poeviina müük kannatada salaviina tõttu, sest purju teevad mõlemad. Sel juhul ei pruugi tarbimine üldsegi muutuda – kahaneb vaid maksu­laekumine.

Hind ja tarbimine. Maailmas on alkoholi müügi ja tarbimise sõltuvust selle hinna kõikumistest palju uuritud. Uuritud turud erinevad üksteisest tarbimiseelistuste, piiriäärse kaubanduse ja salaalkoholi kättesaadavuse poolest. Üks tendents on olnud siiski üpris stabiilne – kõige vähem reageerib maksumuudatustele õlle ja enim kange alkoholi tarbimine. Vein asetseb tavaliselt nende kahe vahel. 2009 avaldatud kokkuvõte 112 varasemast ­uuringust sedastab, et õlle hinnaelastsus on keskeltläbi –0,46, veini puhul on see –0,69 ja kangel alkoholil –0,80. Viina puhul näiteks tähendaks selline elastsus, et 1%se hinnatõusu tõttu langeb tarbimine 0,8%.

Tootjad prognoosivad, et viina hind tõuseb aktsiisitõusu tõttu 10–12%. Kui koefitsient –0,80 kehtib ka meie tingimustes, kahaneb ametlik müük 8,0–9,6%. Kavandatud aktsiisitõusu valguses kasvaks siis viinalt laekuva aktsiisi summa 4–6%. Õlle puhul tähendavad sarnased arvutused müügihinna tõusu 3% ja müügi kahanemist 1,4%, mis on ilmselt üsna lähedal statistilise vea piirile. Seetõttu võib kavandatav aktsiisitõus laekumisi suurendada 13%. Veinilt võib eeldada võrdväärset laekumise kasvu, sest veiniaktsiisi 15% kasv tähendab veinipudeli kallinemist 11 sendi võrra (koos käibemaksuga), mis on veininautijale ilmselt vaevumärgatav. Kokkuvõttes on riigil lootust oodata aktsiisitõusust tingitud laekumiste kasvu 16–20 miljoni euro ulatuses (koos käibemaksuga), mis jääb eelnõu seletuskirjas prognoositule (18 mln) üsna lähedale.

Salaturg. Potentsiaalse sala­turuga on raske arvestada, ent kui risk realiseerub, siis suuresti puudutab see üksnes kanget alkoholi. Maksuhalduri tugevdamine lisaressursiga aitab seda riski pehmendada. Samas puuduvad toodud arvutustes teised kääritatud joogid, millelt laekub umbes sama palju aktsiisi kui veinilt ja mille aktsiis tõuseb samuti 15%. Arvestatud pole ka sissetulekute suurenemist. Seega võib tegelik laekumise suurenemine tulla prognoositust veelgi suurem. Kindlasti mõjutavad veel Soome alkoholi­poliitika ning vähemalt õlle- ja siidrimüügi puhul ka suvised termomeetrinäidud.