Murakas: trahvi võiks ajatada

"Piimatööstused teevad vastavalt sellele tootjatega lepingud, hakkavad trahvi kinni pidama ning igas kuus riigile mingi pisikese osa kaupa maksma," selgitas Murakas Saarte Häälele ja lisas, et nii tekiks n-ö laenugraafik, mis ei sega nii palju tootja igapäevast majandustegevust.

Tema sõnul lööb piimatrahv kõige valusamini tootjaid, kes on ehitanud uued farmid, suurendanud lehmade arvu – võtnud oma õlule piimasektori arendamise. "Majandus peab kasvama, ärid peavad kasvama ja kõik, kes kasvavad, need ka kvooti ületavad,” märkis Murakas, lisades, et piima kokkuostjad peavad praeguse regulatsiooni kohaselt trahvi ära maksma oktoobris 2015, pidades trahvisummad kinni tootjaile makstavast piimarahast.

Muraka andmetel ei tohiks trahvi tasumise ajatamine kolme aasta peale Eesti riigile probleem olla, sest riik ei pea trahviraha tasuma ühekorraga, vaid tasaarveldab trahvisumma mingi teise raha arvelt, mida Eesti riik Euroopast saab.

Saaremaal Orissaare vallas asuvat Jurna talu peremeest Toomas Haamerit ähvardab 50 000eurone trahv, mida ta nimetab noa selga löömiseks kogu 20 aasta jooksul tehtud töö eest. "Et lõpetage ära või viige lehmad lihakombinaati, et piimakvooti ei ületaks," sõnas piimatootja Saarte Häälele.

120pealise lüpsikarjaga Jurna talu on viimastel aastatel suurendanud karja, renoveerinud lauda ja läinud üle robotlüpsile, ent eelmisel kvoodiaastal läks talu kvoot 190 tonniga lõhki, kombinaati müüdi lubatud 592 tonni asemel 780 tonni piima.

Hiljuti uue lauda ehitanud Ratla OÜ üks omanikke Raido Tsion on seda meelt, et ainus võimalus olukorda parandada on kvooti juurde küsida, sest osaühingu 120pealine lüpsikari ületas mullu kvoodi 97 tonniga, mis võib kaasa tuua juba korraliku trahvi.

"Ma ei saa toodangut alla lasta, liisingud ja laenud on peal – mille eest ma neid siis maksan, nii et see on kahe otsaga asi," rääkis põllumees, kes on aprilli lõpu seisuga tootnud mullusega võrreldes 500 kilo piima lehma kohta rohkem.