Maksuamet selgitas 1000euroste arvete esitamist

Maksuameti peadirektor Marek Helmi sõnul ei ole deklaratsiooni uus lisa kindlasti väike muutus. Ameti juht võrdleks seda e-maksuametile üleminekuga, kui samuti muutust tugevasti kritiseeriti.

Helmi sõnul tegelevad maksuameti kontrollijad praegu rohkem andmete kättesaamise kui sisulise kontrolliga. Tema sõnul on käibedeklaratsiooni muutmine suunatud nii, et masin kontrolliks rohkem. “Me kontrollime ainult 3 protsenti tagastusnõuetest ja selle tulemus on aastas 25 miljonit tagastamata eurot. Me kontrollime 3 protsenti, sest füüsiliselt me ei jõua käsitsi rohkem kontrollida,” ütles Helm.

Helm ei eelda, et kõik ettevõtted on novembriks valmis või kõik andmed deklaratsioonides kohe ühtivad.

Maksu- ja tolliameti teenindusosakonna juhataja Rivo Reitmanni sõnul võivad ettevõtjad taotleda üleminekuperioodi kuni järgmise aasta 20. juunini. See tähendaks, et maksuhaldur võib maksukohustuslase piisavalt põhjendatud taotluse alusel anda loa käibedeklaratsiooni lisa või selle osa esitamata jätmiseks nimetatud perioodini.

 

Käibemaksudeklaratsiooni lisa vormil kajastatakse:

Arvete (sh kreeditarvete) andmed,mis on väljastatud juriidilistele isikutele, FIE-le või riigi-, valla- või linnaasutusele;mis on saadud Eesti käibemaksukohustuslase tehingupartneritelt, kui arvele on märgitud 20% või 9% määraga käive ja kui selle isikuga seotud arvete kogusumma on vähemalt 1000 eurot“Segaarved”, kus lisaks 20% ka 9% määraga käibele on näidatud 0% määraga käivet, maksuvaba käivet või tehinguid, millest käivet ei teki. Arve kogusumma veergu märgitakse sel juhul kõigi arvel kajastatud tehingute summa kokku.1000 euro piiri arvestatakse eraldi müügiarvete ja ostuarvete osas ning arvete ja kreeditarvete osas.Kuni 2015. aasta lõpuni võib ühe tehingupartneri arved ­kalendrikuus summeerida, kuid alates 1. jaanuarist 2016 peab kajastama iga arve andmed eraldi.

Ei kajastata arveid, mis on:

Väljastatud füüsilisele isikule (kes ei ole FIE), sh nn isikustamata müük.Väljastatud mitteresidentidele, kellel pole Eestis registrikoodi.Ei sisalda 20% või 9% määraga maksustatavat käivet, nt üksnes maksuvaba või 0% määraga käive.Tehingute kohta, millele laieneb seaduse alusel kutse- või ametisaladus.Üksnes erikorra alusel maksustatud reisiteenuste kohta.Ostuarveid, mille sisendkäibemaksu maha ei arvata, nt maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba arved.

Pikenduse taotlemine

Pikendust saab taotleda 1. juulist kuni 30. septembrini aadressil [email protected]. Maksuamet teeb loa andmise kohta otsuse 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.Koos taotlusega tuleb esitada:arendusvajaduste kirjeldus, mahuhinnang ning arendaja hinnapakkumine, arendaja kooskõlastust sisaldav aja­graafik muudatuste teostamise kohta, arendaja kinnitus hõivatuse kohta, arvestussüsteemi soetamist või rentimist tõestava dokumendi koopiad, kontserni finantsplaan.

Üleminekuperioodi taotlemise põhjused

Uue raamatupidamistark­vara soetamine, kuna versiooniuuendus ei ole võimalik.Tarkvara vajab olulises mahus täiendavaid liideseid teiste käibemaksuarvestuses osalevate süsteemidega.Raamatupidamistarkvara arendaja hõivatus.Vajalik on ulatuslik ja äriprotsesse muutev tarkvara uuendamine või arendamine.Vajalik on täiendava riist­vara ja/või litsentside soetamine suures mahus.Tarkvaraarendaja asub väljaspool Eestit.Arendustööde kulude tegemise kooskõlastamine või rahastamine on seotud välismaise ettevõttega (kontsern).

Üleminekuperioodi ei rakendata, kui:

Käibemaksukohustuslane kasutab raamatupidamiseks standardlahendusena pakutavat tarkvara, mida ta ostab või rendib raamatupidamistarkvara arendajalt, v.a juhtudel, kui see tarkvara nõuab eriliideseid teiste käibemaksuarvestuses osalevate süsteemidega.Käibemaksukohustuslane kasutab raamatupidamiseks tabelitöötlustarkvara (nt Excel).