Teisipäev 21. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palgad on vaja üle vaadata

17. juuni 2014, 00:00

Palgainfo Agentuuri uuringust selgus, et töötajate ootused palgale on kasvanud, ettevõtted peavad üksteise palku silmas.

“Kindlasti on surve palkade tõstmiseks suurem kui kärpimiseks, viimane on täiesti välistatud,” ­ütles Prisma Peremarketi juht Janne ­Lihavainen. Samas lisa ta, et palku saab tõsta siiski ainult siis, kui efektiivsus kasvab.

Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder ütles, et ettevõtjad võiksid palgasüsteemid üle vaadata ja läbi mõelda, mis töötab ja mis ei tööta. “Tundub, et suur osa ettevõtteid ei juhi oma tööjõukulusid teadlikult. Uuringusse inimesi kaasates on näha, et tihti piirdutakse palgaarvestusega ja sisemisi proportsioone ei analüüsita. Makstakse palka nii, nagu parajasti võimalusi on, see puudutab just väiksemaid ettevõtteid,” märkis Seeder.  Suuremates ettevõtetes ollakse tema sõnul palgaarvestuste puhul teadlikumad. Seeder lisas, et sügisel ja eelmisel kevadel olid palgaootused sarnased, kuid nüüd on toimunud kasv.

Iga kord soodustused ei tööta. Seeder nentis, et  tööturu olukord on võib-olla natukene leebemaks läinud, kuid samas on praegu just ka hooajalist tööd palju, samuti ka ajutist tööd.  Tema sõnul peaksid ettevõtjad valmis olema selleks, et töötajad saavad järjest rohkem teadlikuks oma järjest kasvavast mõjust töötasudele.

Seederi hinnangul tuleksid tasustamispaketid läbi mõelda ning eraldi vaadata üle ka tulemuspalga ja põhipalga proportsionaalsus. “Samuti see, milliseid soodustusi on mõttekas töötajatele pakkuda. Kui palgasurve ja ootused on kõrged, siis paljud soodustused ei tööta, sest inimestel on esma­vajadused rahuldamata,” tõi Seeder välja.

Palgaootuste poolest eristuvad tipud madalamapalgalisematest. “Madalamapalgalised mõtlevadki 100eurose sammu kaupa. Kõrgemapalgalised mõtlevad suurema sammuga, kuid protsentuaalselt pole madalama ja kõrgema palgatasemete palgaootus nii erinev,” lisas Seeder.

CV Keskuse turundusjuhi Henry Auväärti hinnangul on tööturul praegu suur nõudlus spetsialistide ja oskustööliste järele. “Selletaoline nõudluse kasv annab töövõtjale paremad võimalused palgaläbirääkimistel ja suurendab tööotsijate enesekindlust, mida on kenasti näha palgaootuste kasvust,”  kommenteeris uuringut Henry Auväärt.

“Kindlasti avaldab selletaoline surve mõju ka palgapakkumistele,” lisas Auväärt.

Võib tekkida järjekordne mull. Lihavaineni sõnul ootab iga inimene, et ta palk oleks kõrgem, kui see on, niisama lihtsalt töötajate palku tõsta on aga väga naiivne. “Töötajaid leida on raske, aga samas nii meie kui ka terve ühiskond peab aru saama sellest, et inimesi on liiga vähe, töötajaid on vähem kui töökohti.  Palku ei saa tõsta kiiresti, see peab olema tootlikkuse kasvuga mõistlikus suhtes. Eesti kaotab muidu konkurentsivõimes ja tekitatakse uus mull. Ma arvan, et see pole aga kellegi eesmärk,” arutles ta.

Lihavainen ütles, et Prisma on oma töötajate palku sel aastal tõstnud. “Eriti jaekaubanduses tuleb palkade arengut jälgida, see on pidev töö. Nii nagu me võrdleme piima hinna arengut, samamoodi jälgime ka palga arengut turul,” võrdles ta. “Me peame pidevalt olema kursis palgaarenguga ja vastavalt  vajadusele reageerima, kuid lihtne ei ole.”

Vestlus palga üle kord aastas. Microsofti Balti regiooni personalijuht Merje Laasi ütles, et Microsoftis on igal positsioonil palgaskaala täpselt paigas ja seda ka jälgitakse.

Laasi sõnul vaatavad nad kogu kompensatsioonipaketti ühtse tervikuna. “On aastaid, kus me tõstame põhipalka, ja on aastaid, kus põhipalk jääb samaks, aga muudame boonuste süsteemi,” selgitas ta.

“Me oleme alati öelnud, et iga töötaja võib tulla palka juurde küsima, kui ta oskab vastata küsimusele, kuidas ta alates homsest toob rohkem kasu ettevõttele ning parandab ettevõtte tootlikkust ja tulemusi,” rääkis Laasi.

Tema sõnul toimub Microsoftis iga töötajaga kord aastas vestlus tema palga üle pärast seda, kui ettevõtte majandusaasta juunis lõpeb.

Taust

  • Enim tahavad palka juurde müüjad

Palgaootus on kasvanud kõigis ametirühmades, kõige rohkem kõrgemapalgaliste hulgas.
Madalama ja keskmise palgaga gruppides on neto töötasuootus kasvanud võrreldes aastataguse ajaga 100 euro võrra, kõrgemapalgalistel 200–500 euro võrra.
Kõige suurem on palgasurve müügi- ja teenindustöötajate ning seadme- ja masinaoperaatorite ametirühmas.
Väiksem on palgasurve ametnike ja mootorsõidukite juhtide ametirühmades.
41% töötajatest ja tööotsijatest märkis, et nende töötasu on aastataguse ajaga võrreldes kasvanud. Pea sama suurel hulgal (42%) töötasu muutunud ei ole. Töötasu keskmine netokasv oli 40–150 eurot ehk 11% (mediaan).
Keskmine oodatud töö­tasu kasv, võrreldes sügisega, on pisut suurem – 14%, sügisel vastavalt 10% (mediaan). Peamine põhjus, miks töötajad töötasu kasvu ootavad, on nende personaalne tööalane areng.
Tööandjate seas on kasvanud nende organisatsioonide osatähtsus, kus aasta jooksul on muudetud või kavandatakse muuta põhipalkasid. Peamine põhipalkade muutmise põhjus on palgaturul toimuvad muutused ja konkurentide palgatase.
Uuring tehti mais aprilli töötasude kohta ning selles osales ligi 300 tööandjat ja üle 6500 töötaja ning tööotsija. Värsked palgaandmed 400 ameti töötasu infoga laetakse üles Palgainfo Agentuuri online andmebaasi. Põhjalikumad uuringu tulemused avaldatakse 30. juunil 2014 väljaandes “Tööturu ja ­tasustamise trendid kevad-suvi 2014”.

Allikas: Palgainfo Agentuur

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
16. June 2014, 18:55
Otsi:

Ava täpsem otsing