Ehitus. Palkmajatootja sihib Venemaa asemel Põhjamaid

18. juuni 2014, 00:00

Eesti siseturg on piiratud ning palkmajade tootja Finnlog üritab kanda kinnitada Skandinaavias ning Aasias. Üheks hapuks viinamarjaks eksporditurul on aga Venemaa.

Kui Finnlogi emaettevõte Finnlamelli Eesti OÜ 2003. aastal alustas, olid esmased sihid kehtestada end Eesti turul. Algusaastatel oli firmade grupi käive paarisaja tuhande euro ringis, mullu juba viis miljonit eurot. Valmis umbes poolsada maja.

Juhatuse liige ning ekspordi müügijuht Kuldar Arro sõnas, et fookus on ennekõike välisturgudel. “Oma brändi Finnlog tutvustame nii Eestis kui ka mujal. 2006.–2007. aastal hakkasime tegutsema Venemaal, edasimüüjate kaudu saime seal kanda kinnitada. Nüüdseks moodustab meie portfellist väga suure osa just idanaabrite turg. Praeguseid sündmusi arvestades on see muidugi probleem,” viitas ta Ukraina kriisiga seotud ebastabiilsusele.

Hirm sõja ees. Kui 2012. aastal moodustas Venemaa Finnlogi käibest 2,5 miljonit eurot, siis eelmisel aastal 1,4 miljonit eurot. Arro lisas, et languse taga on ka Vene rubla kursi pidev muutus. “Tavaline ostja ei tee keerulisel ajal investeeringuid. Kui on ikka küsimuse all, kas tuleb sõda või mitte, siis lükatakse sellised valikud edasi,” selgitas ta. Olukord hakkab tema sõnul rahunema, inimesed on esimesest šokist üle saanud.” Kui märtsis-aprillis oli täielik vaikus, siis nüüd hakkab tasapisi tellimusi tulema.”

Ehkki ettevõte teeb kõik, et olla usaldusväärne partner, käib kõrge mäng üle nende pea. “Lõppude lõpuks saavad Eesti ja Venemaa nii hästi läbi, kui suur naaber seda tahab. Loodame, et suhted püsivad heanaaberlikud ja majanduskeskkond ei lähe keerukamaks,” ütles Arro. Suureks komistuskiviks see Finnlogile aga pole. “Tohutult tööd on tehtud, aga see võib nii kiiresti muutuda. Me ei saa Venemaaga alati arvestada, peab leidma lisatuluallikaid. Kui paned munad ühte korvi, võib see valusalt kätte maksta,” lisas ta.

Sihik Skandinaaviale. Juba aastaid on ettevõttel tihedad sidemed Soomega, ka osa komponente on pärit Soomest, näiteks ka nende põhimaterjal ehk liimpalk. Eelmisel aastal oli Soome osa käibest 900 000 eurot. Üldiselt käibki nende ettevõtlus nii, et nii projekteeritakse, ehitatakse kui ka müüakse. “Eestis pakume täisteenust projekteerimisest kuni lõppviimistluseni. Eksportimisel aga pakume maja puitosa, vundamendi ja eritööd teevad edasimüüjad,” selgitas Arro.

Puitmajakomplekti paigaldavad nad ise. “Osad tarnitakse objektile ning ehitusbrigaadid komplekteerivad. Meil on oma tuumiktiimid, kes meiega algusest peale koos. Töötavad rotatsiooni korras – ehitavad Eestis, siis Soomes, Venemaal või mujal. Osa meie kuvandist on ka see, et meil on professionaalsed ehitusmeistrid.”

Messid aitavad end reklaamida. Soome turu kõrval sondeeritakse hoolsalt pinda Norras, kus turg on välja kujunenud. Seal pildile saada pole just lihtne ülesanne. “Sinna turule sisenemine võtab aega. Arvasin, et läheb kiiremini, aga see on pikk protsess. Olulised on esimesed kontaktid. Kui sul neid pole, siis pole sul midagi ette näidata,” ütles Arro.

Nad on osalenud Oslo lähedal Lillestrømis peetaval messil Hyttelivmessen, mis on Norra üks suuremaid suvemajadele ja nende juurde käivale pühendunud messe. “Saime kolm-neli klienti, kellega läbirääkimised käivad.”

Kliendid tulevad oma plaaniga. Kõnealune mess on suunatud just lõpptarbijatele. Küsitakse hinnapakkumisi, tihtipeale tullakse juba oma projekt näpus – palun tehke mulle selline maja. Arro sõnul on nad ka selliseks väljakutseks valmis. “Meil on oma tüüpprojektid, aga üle poole majadest ehitame eriprojektide alusel. Et Norras läbi lüüa, on vaja just klientide individuaalsetele võimalustele rõhuda.” Mais algas neil ka seal ühe palkmaja ehitus kõrgel mäestikus.

Märtsis käidi Londonis ühel maailma juhtival keskkonna- ja energiasäästliku ehituse, planeerimise ja projekteerimise messil Ecobuild 2014, kust otsiti globaalseid kontakte. 60 000 külastajaga sündmus aitab sidemeid luua Aasia turuga. Näiteks käivad läbirääkimised ühe Hiina firmaga, kes tahab sealsetele varakamatele inimestele kvaliteetset Euroopa toodangut.

Britid palkmaja ei osta. Ka Inglismaa enda turgu on kombatud, aga seal pole puitmajad väga populaarsed. “Seal on ranged tuleohutusnõuded ning kerge eelarvamus puitmajade suhtes. Avaramad võimalused on Šotimaal, seal on umbes 80 protsenti uusehitistest puitkonstruktsiooniga, ehk võiks ka seal proovida,” lausus Arro. Ta märkis, et huvilisi on olnud ka Prantsusmaalt ning Saksamaalt, kuid kõike korraga haarata ei saa – peab fokuseerima.

Küll kaalutakse ühe suunana Kaspia mere kaldal asuvat Aserbaidžaani. “Tavaärimees ei saa seal midagi teha, kõik käib kontaktide kaudu. Meil on need tekkinud,” ütles ta. Puitmajade tootjaid seal napib, on ju ka puitu vähe, ent teatud ringkondades on see siiski hinnatud.

  • Käive 10 miljonini vaid eksportides

Palkmajade tootja Mountain Loghome juhatuse liige Tarmo Leisalu sõnas, et nemad on peaasjalikult keskendunud välisturule, ennekõike Norrale.

Mullu oli ettevõtte käive umbes 2 miljonit eurot, Eesti turg moodustas sellest mõne protsendi. Üldjuhul valmib neil aastas 35–40 maja, neist mõni üksik läheb Eesti tarbijatele.

Leisalu selgitas, et nemad on ennekõike tootjad. Kui tahaks Eestis teenust pakkuda, siis tuleks tegeleda ka projekteerimise ja üldehitusega, alates vundamendist ja lõpetades elektrisüsteemidega.

Samuti ostetakse Eestis maju allpool turuhinda, sestap on Mountain Loghome keskendunud just välismaale. Umbes 60% käibest moodustab Norra turg.

Mountain Loghome on tosin aastat teinud koostööd ühe Norra suusakeskusega, kuhu rajavad kokku 450 suvilatüüpi maja suusasõpradele. Aastatega on seal tööd juurde tulnud, sest lähikonnas elavad inimesed on hakanud neilt ka suuremaid elumaju tellima.

Jaapanis hiinlastega konkureerimas. Tosin aastat on tegutsetud ka Jaapani turul. “Esimene kontakt oli Jaapani suursaatkonna kaudu, sealt info levis ja praeguseks on meil neli edasimüüjat. Majad pole väga suured – õhukeseseinalised ja väikesed –, käivet väga ei tee, aga kuus kuni kaheksa maja aastas müüme,” ütles Leisalu ja lisas, et müük on kõikuv.

Jaapanis pakuvad konkurentsi Hiina tootjad, kes müüvad maju 20–25 protsenti odavamalt, kuid ka kvaliteet lonkab. “Meid eelistavad need, kes kvaliteedi pealt kokku ei hoia.”

Venemaal Mountain Loghome ei tegutse, küll aga tunti vahepeal huvi Ukraina turu vastu. “Tegime isegi suunatud müüki, nelja-viie aasta eest käisime ühel messilgi. Ukraina turg aga on praegu nõrk,” nentis Leisalu.

Enamik Eesti puitmajade tootjaid müüb välisturule. Finnlog OÜ juhatuse liikme Kuldar Arro kinnitusel loodavad nad lähiaastatel käivet kasvatada, aga mitte siseturul.

“Arvan, et Eestis on praegune olukord suhteliselt lagi. Mingit pidi annaks ehk kasvada, aga mis ressursi hinnaga? Meie majadel on väga kindel sihtgrupp ning see ei muutu. Kui mõelda, et käive võiks millalgi olla 10 miljonit eurot, siis see saab olla vaid tänu ekspordile,” tõdes Arro.

Ta lisas, et Eestis on palju ettevõtteid, kes on keskendunud puitmajadele – tehakse nii palk- karkass- kui ka moodulmaju. Nad on paljuski orienteeritud välisturule.

 

Võrdlus

  • Turg kõigub kõvasti

Palkmajade projekteerijad ja müüjad

Finnlog OÜ
Asutatud 2012. aastal
Omanik: Finnlamelli Eesti OÜ (Alar Anton, Kuldar Arro ja Pavel Jermolin)
Töötajaid 10
Tulemused 2013:
Käive 1,9 mln €, aastane kasv neli korda
Kasum 87 000 €, aastane kasv 10%
Tänavuseks käibeks prognoosib 2 mln €

Mountain Loghome OÜ
Asutatud 1998. aastal
Omanikud Tarmo Leisalu ja Carsten Mann
Töötajaid 28
Tulemused 2013:
Käive 2,1 mln €, vähenes aastaga 30%
Kasum 30 000 €, vähenes aastaga 10 korda

 

Kommentaar

  • Majanduskriis ei mõjutanud

Andrus Soonsein, Uus Maa Kinnisvarabüroo Harjumaa piirkonna juht, konsultant
Palkmajade puhul kunagine ehitusbuum ning hilisem majanduskriis erilist mõju ei avaldanud. Palkmaja on alati olnud ehitis, mis on huvi pakkunud kindlale ostjaskonnale.
Palkmajade plussiks on kindlasti looduslähedus. Miinuseks aga see, et igale poole ei saa palkmaja rajada, kuna piirkonna detailplaneering ei pruugi seda võimaldada.
Müügiturul on palkmaja nagu iga teine maja, ka nende hinnaliikumised lähtuvad turusituatsioonist. Praegu pole mulli, mis eeldaks üldist eramute hindade kiiret tõusu või hoopis langust. Puit- ja kivimajadele on alati võrdset nõudlust olnud ning ka praegu pole midagi teisiti.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. June 2014, 20:00
Otsi:

Ava täpsem otsing