Rail Baltic sobib Nabalasse

18. juuni 2014, 00:00

Ei ole vaja eriharidust järeldamaks, et võimalikult sirge tee on raudteetrassi puhul optimaalseim. Seega oleks loomulik Rail Balticu trassi kulgemine läbi kavandatava Nabala looduskaitseala.

Hiljuti avaldas meie “looduskaitse tippspetsialistidest” koosnev valitsus üksmeelselt toetust Rail Balticu trassi­variandile, mis läheb suure kaarega Nabalast mööda. Kahjuks pole valitud trass ei odavaim ega lühim ja on ilmselgelt Eesti riigile ja rahvale kahjulik. Meie poliitikute jonnakust silmas pidades kipub see aga muutuma karmiks reaalsuseks.

Iga lisakilomeeter maksab. Raudteetrassi valikul tuleb silmas pidada maksumust ja keskkonnanõudeid. Maksumuse puhul tuleb arvestada nii ehituse kui ka hilisemate ekspluatatsioonikuludega. Optimaalseim on võimalikult sirge tee, maksab ju iga liigne kilomeeter oma 10 miljonit eurot, sest praegu pakutud 4–8 miljonit on ilmselgelt alahinnatud. Iga lisakilomeeter nõuab ka iga-aastaseid täiendavaid sotsiaal-majanduslikke kulutusi.

Oluliseks mõjuriks on trassikoridori (350 m) ja raudteemaale (40 m) jäävate lammutamist või teisaldamist vajavate elamute hulk ja väärtus, lähikonna elanike häiritus ja kinnistute tükeldamine. Seega tuleb vältida tiheasustust ja suunata trass väheväärtuslikele asustamata aladele. Nõnda oleks loomulik trassivariant läbi kavandatava mittevajaliku Nabala looduskaitseala.

Hämamiseks aetakse loodava kaitseala puhul teadlikult segi Kose vallas olev Tuhala karstiala ja Kiili vallas olev loodusväärtuste poolest vaene Nabala, kus karstivormid praktiliselt puuduvad. Kogu selle tegevuse eesmärk on majandustegevuse peatamine regioonis, mis süvendab Eesti vaesumist. Keskkonnakaitse on kompleksne tegevus, mille käigus tuleb muret tunda nii õhu, vee, mullastiku, taimkatte, loomastiku kui ka maapõue pärast. Me ei tohi piirduda ainult taimede ja loomade kaitsega, eriti olukorras, kus samalaadseid liike esineb lähikonnas mujalgi. Nabalas on üks Eesti suuremaid paemaardlaid (aktiivne tarbevaru üle 50, passiivne tarbevaru ligi 80 miljonit kuupmeetrit), mille ressurssi pärast looduskaitseala loomist ei ole enam võimalik kasutada.

Eestis on praegu looduskaitse all 15 200 km2, sellest 7800 km2 maismaad. Samuti on meil tohutu hulk ülepeakaela moodustatud Natura alasid. Peaksime olemasolevaid kaitsealasid paremini hooldama, mitte uusi vähevajalikke juurde vorpima.

Uus ekspertiis. Sõltumata isegi Rail Balticu ehitusest pole Nabala hiidkaitseala otstarbekas luua, sest olemasolevad loodusväärtused, sh Tuhala nõiakaev, on juba piisavalt hästi kaitstud. Teaduste Akadeemia juhatus tegi valitsusele ettepaneku peatada Nabala LKA loomine ja teha piirkonnale uus asjatundlik erinevaid osapooli arvestav kompleksekspertiis, mille korraldamise võiks usaldada akadeemiale. See avaks uued võimalused ka raudteetrassi valikule.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. June 2014, 18:57
Otsi:

Ava täpsem otsing