Suurimad võlad Tõnis Paltsul

Artikkel

- Uudised
- 17. juuni 2014 kell 21:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurimad võlad Tõnis Paltsul
Eesti tipp-poliitikutest on konkurentsitult suurim võlakoorem riigikogu liikmest ärimehel Tõnis Paltsul, kelle kohustused küündivad 900 000 euroni. Suurim laenuandja on poliitikute seas aga 520 000 euroga Lembit Kaljuvee.
Hiljuti tööle hakanud elektrooniline majanduslike huvide register näitab, et Paltsul on lisaks eluasemelaenule võetud ka neli investeerimislaenu. Viimastest on üks saadud pangast ning teine Paltsu enda firmast Pambos Holdings. Lisaks on Palts võtnud investeerimislaenudena 178 425 eurot Kaamos Group OÜ-lt ning 110 000 eurot sama ettevõtte omanikult Kaido Jõelehelt.
Kunagise puiduettevõtte Sylvester kommertsdirektor ja üks omanikest, praegu aktiivselt kinnisvaraarendustega tegelev Jõeleht on olnud ka Paltsu koduerakonna IRLi suursponsor.
Raha läks ärisse. Paltsu sõnul on ta enamiku kohustustest võtnud vajadusest investeerida täiendavalt äridesse. Põhiline rahaauk on Krimmis asuv kinnisvaraarendus, mille õnnestumisse hiljutine Venemaa anneksioon kindlasti küsimärke juurde lisas.
Kui kõrgeks hindate riski, et ei suuda võetud rahalisi kohustusi täita? “Alati on mingi risk, et äridest ei saa raha tagasi,” leidis Palts.
Paltsule järgnevad riigikogus võlgade suuruse poolest noored poliitikud Karel Rüütli, Olga Sõtnik ja Deniss Boroditš, kelle eluasemelaenude ja autoliisingute kohustused jäävad 260 000 euro kanti. Välisminister Urmas Paeti Swedbankist võetud eluasemelaenu suurus on 293 321 eurot.
Lisaks pankadele võtavad poliitikud laenu ka ärimeestelt. Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare varasemate aastate juba legendaarseks saanud laenud ja hiigelhonorarid enam kedagi väga ei üllatagi. Juba mitmendat aastat käib nende skeemide lahtiarutamiseks ka kaitsepolitsei ja prokuratuuri kriminaaluurimine.
Hiljuti deklareeris Savisaar majandushuvide registris, et tal on endiselt üleval ärimees Alexander Kofkinilt võetud 28 000 euro suurune laen. Samuti üürib Savisaar Tallinnas Rotermanni kvartalis suurärimees Urmas Sõõrumaa pojalt Tõnis Sõõrumaalt külaliskorterit.
Laenu põhjuseks kohtuprotsess. Riigikogu liikme Ester Tuiksoo võlg ettevõtja Oliver Kruuda ees on praegu 41 504 eurot. Kaks kevadet tagasi rääkis Tuiksoo Eesti Päevalehele, et pidi maadevahetuse kohtuprotsessi õigusabikulude tasumiseks laenama Kruudalt ligi 62 000 eurot.
Kuid poliitikud ei ole ainult julged laenuvõtjad. Leidub ka neid, kes ise annavad välja suuri summasid.
Riigikogu liige Lembit Kaljuvee on laenanud pojale Laur Kaljuveele kalakasvanduse ostmiseks ja sinna investeerimiseks pool miljonit eurot. Eelmise aasta kevadel ostis Laur Kaljuvee koos Mirjam ja Sivar Irvali ettevõttega Irvali OÜ Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravusel kalakasvatusega tegeleva ASi Viru Salmo. Novembrist on Laur Kaljuvee ettevõtte ainuomanik, nõukogu esimees on Lembit Kaljuvee.
“Praegu on seda vaja ümber ehitada ja korrastada. Kalakasvatustsükkel on kolm aastat pikk ning selle aja jooksul on sinna vaja veel raha sisse panna, kuid pangad kalakasvatusele laenu ei anna. Kuna see asub Virumaal ja on ostetud oma pojale, siis aitan selle ettevõtmise järje peale ja usun, et poja pere toidab see ära,” lisas Kaljuvee.
Riigikogu reformierakondlasest kolleegile Tarmo Männile on Kaljuvee laenanud 20 000 eurot. “Tal oli sel hetkel investeerimiseks raha vaja ja siis sai antud. Ma usun, et küll ta tagasi maksab,” hakkas Kaljuvee naerma.
Haridusministri ametist riigikogusse liikunud Jaak Aaviksoo on ettevõtjast vennale Peep Aaviksoole laenanud 130 000 eurot.
Endisel regionaalministril, praegu riigikogus oleval Siim-Valmar Kiisleril on laenu- ja liisingukohustusi kokku ligi 90 000 euro eest. Kuid Kiislerile on omakorda 64 000 eurot võlgu ärimees Jaan Tamm.
Partner on võlgu. “Andsin aastal 2006 seoses oma tegevusega ettevõtluses intressivaba laenu toonasele äripartnerile. Nimetatud laenukohustus ligi 64 000 eurot on tasumata,” selgitas Kiisler.
Kiisler oli 2007. aastani osanik ja juhatuse liige praegu Jaan Tammele ja Andre Mägile kuuluvas OÜs Sunfun. Lisaks oli Kiisleril ja Tammel kahe peale RevalGate Consulting OÜ. Praegu on ettevõtte ainuomanikuks Tamm.
Euroopa Parlamenti valitud Kaja Kallasel on nõudeid üleval 50 000 euro eest. Suurim nõue on venna Ülo Kallase ettevõttele OÜ Perfera – 37 656 eurot. Kaja Kallas oli aastatel 2008–2009 finantsnõustamisega tegeleva Perfera juhatuse liige.

Taust
Riigikogulased nii annavad kui ka võtavad laenu, eurodes
poliitiku nimi; varalised kohustused; kelle ees
Tõnis Palts 216 727 eluasemelaen, SEB Pank344 066 investeerimislaen, Nordea Bank178 425 investeerimislaen, Kaamos Group OÜ110 000 investeerimislaen, Kaido Jõeleht49 500 investeerimislaen, Pambos Holdings OÜ (T. Paltsu firma)
Urmas Paet 293 327 eluasemelaen, Swedbank
Deniss Boroditš 215 847 eluasemelaen, Nordea Bank14 118 autoliising, Nordea Finance32 251 laen, Swedbank
Karel Rüütli 19 310 autoliising, Nordea Liising242 139 eluasemelaen, Nordea Bank
Olga Sõtnik 22 650 autoliising, Nordea Liising231 100 laen ja eluasemelaen (kaaslaenaja), Swedbank5 500 laen, OÜ Isepankur
Ester Tuiksoo 41 504 laen, Oliver Kruuda
Edgar Savisaar 28 000 laen, Alexander Kofkin
Tarmo Mänd 20 000 laen, Lembit Kaljuvee
poliitiku nimi; varalised nõuded; kelle vastu
Lembit Kaljuvee 500 000 Laur Kaljuvee20 000 Tarmo Mänd
Jaak Aaviksoo 130 000 Peep Aaviksoo
Siim-Valmar Kiisler 64 000 Jaan Tamm
Ken-Marti Vaher 63 800 OÜ Callimachus (omanik Ken-Marti Vaher)
Kaja Kallas 37 656 OÜ Perfera (omanik Ülo Kallas)6 425 OÜ Golf Marketing (kustutatud), (1 omanikest Kaja Kallas)6 000 Irma Viidalepp
Allikas: majanduslike huvide register
Hetkel kuum