Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Vesinikuauto idee pole sugugi maha maetud
Ajal, mil Eestigi teedel liiguvad elektriautod, kerkib küsimus, kas tulevik kuulub bensiini, diislikütust, elektrit, gaasi või vesinikku kütuseks tarvitavatele autodele.
Kuigi tarvis läheb suurt tehnoloogilist, tootmisalast, vesiniku tarbimise ja vesinikuelemendi hüpet, võib aastate pärast tulevik olla vesinikautode päralt, kirjutas Forbes.
Hyundai demonstreeris Eestis vesinikul töötavat autot. Daimler, Ford ja Nissan on kinnitanud püüdlusi arendada välja taskukohane vesinikelemendil töötav auto aastaks 2017. Ka Toyota, General Motors ja teised autotootjad on kulutanud vesinikauto arenduseks miljardeid dollareid. Toyota, Hyundai ja Honda plaanivad 2015. aastal vesinikautod turule tuua. Need kolm autotootjat eeldavad, et tulevik on vesinikmootori päralt, kirjutas Chicago Tribune.
Miks vesinik? Vesiniku kasutamine sarnaneb eletriautode omaga, aga ilma viimaste spetsiifiliste probleemideta. Vaiksed vähesel määral saastavad elektriautod on toredad. Probleem seisneb selles, kuidas autos elektrit säilitada. Akud on kallid. Tesla Roadstersite’i akud kaaluvad umbes 450 kilo. Kuigi insenerid arendavat akut edasi, on progress aeglane. Tesla Motorsi tehnoloogiajuht J. B. Straubeli sõnul umbes kahekordistatakse aku võimekust iga kümne aastaga.
Vesinikautos varustab autot keemilise reaktsiooni teel vesinik, kusjuures jäägiks on vesi. Teoreetiliselt kaaluvad vesinikelemendid oluliselt vähem kui elektriautode akud. Nende autode laadimiseks kulub mõni minut, mitte tunde nagu tüüpilisel elektriautol.
Nagu elektriautod, on ka vesinikautod äärmiselt efektiivsed. Sisepõlemismootorite efektiivsus on vaid 15%. Vesinikelemendi efektiivsus on üle 50%.
Esimesed pääsukesed juba lendavad. William Grove’i 1839. aastal leiutatud vesiniku eraldumist keemilise reaktsiooni teel võib oodata autotööstuses suur tulevik.
Vesinikelemendiga autod kasutavad vesinikku koos hapnikuga, et toota elektrit, mis toidab sõidukeid. Emiteerides vaid veeauru, suudavad sellised autod läbida ühe tankimisega ligi 500 kilomeetrit, Elektriauto Tesla mudel S suudab läbida ühe laadimisega 426 kilomeetrit, Nissan Leaf vaid 192 kilomeetrit.
Hyundai plaanib toota 2015. aastaks tuhat FCEV Tusconit. General Motors tõi vesinikautod turule juba 2007. aastal nime Chevy Equinox all. Need 119 autot on läbinud üle 4,8 miljoni kilomeetri. Toyota FCV ootab debüüti 2015. aastal. Honda FCX Clarity on Lõuna-Californias liisitav juba alates aastast 2006. Liisinguks kulub 600 dollarit kuus.
Suurimaks probleemiks on infrastruktuur. Samasugune oli ka elektriautode probleem. California ja üheks teist USA osariiki on kehtestanud nõude, et 2025. aastaks peab 15% uutest autodest olema saastevabad. Seega peaks 2025. aastal liikuma teedel 3,3 miljonit sellist autot.
Saksa autotoojad panustavad elektriautodele. BMW ja Volkswagen toovad turule elektriautod. Seda ka Hiinas, mis on maailma suurim autoturg. Nende argument on see, et elektri laadimine on võimalik ka kodus. Mercedes-Benz on seevastu investeerinud vesinikautodesse, panustades F-Celli väikeauto loomisse.
Kuigi General Motors katsetab vesinikutehnoloogiat, paistab, et ettevõte on enam pühendunud autode elektrifitseerimisele näiteks Chevy Volti, Cadillac ELR ja Chevy Sparki näol. Õhus on isegi sellised spekulatsioonid, et General Motors võib teha Teslale ülevõtmispakkumise. Ka Ford on panustatnud sõidukite elektrifitseerimisele. Partnerlus alandab kulusid, nagu ka elektriautode infrastuktuuri loomisel. Mullu juulis teatasid Honda ja General Motors, et arendavad koostöös vesinikul põhinevate autode süsteeme seitsme aasta jooksul, et alandada uue tehnoloogia kulusid.
Toyota prognoosi kohaselt on vesinikelemendipõhise auto kulu 50 000–100 000 dollarit. Kuna eletkri hind kukub ühes elektriautodes kasutatavate akude hinnaga, võib olla vesinikautol veel pikk tee sõita, et osutuda konkurentsivõimeliseks.
Tasub teada
Hind peaks langema
Toyota Motor Corporation teatas kevadel, et alustab detsembri keskel oma esimese vesinikul töötava auto seeriatootmist, kirjutas Whatcar?Vesinikuauto hinnaks on praegu 8 miljoni jeeni (57 200 eurot), kuid aastaks 2020 peaks sarnaste autode hind langema ligemale poole võrra.