Nõrgenev euro toetab eksportijaid

19. juuni 2014, 00:00

Alates maist on euro kurss hakanud teiste valuutade suhtes nõrgenema, see toetab neid eksportijaid, kelle turg asub väljaspool euroala.

Euro nõrgenemise põhjuseks on olnud Euroopa Keskpanga intressimäära langetamine, mille üks kõrvalmõtteid oli kindlustada euro nõrgenemine – see peaks vältima deflatsiooni ning parandama eksporti. Kuigi majandusanalüütikute sõnul on praegu veel vara hinnata, millist mõju ­euro nõrgenemine Eesti eksportijatele avaldab, on suurema mõjuga kindlasti see, milline on välisturgudel nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele.

Nordea panga peaökonomist Tõnu Palmi sõnul on peamine faktor, mis praegu eksportööre negatiivselt mõjutab, ennekõike nõrk nõudlus, vähem mõjutab aga vahetuskursi muutus. “Venemaa suunal on ekspordi langus tunnetatav eeskätt keemiatööstuse harus, samas masinate ja seadmete ekspordi tulemus on hea,” tõdes Palm, kelle sõnul on rubla 12%-line nõrgenemine alates jaanuarist märtsini mõjutanud eriti väiksema kasumi­marginaaliga tööstusharusid.

Rubla võib tugevneda. “Vene-Ukraina riski taandudes on rublal jätkuvalt tugevnemisruumi. Sellele aitab pikemas horisondis kaasa Venemaa kiirem majanduskasv, rubla kõrgemad intressid ja globaalmajanduse elavnemisega kaasnev toor­aine nõudlus,” ütles Palm.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on rubla nõrgenemine muutnud Venemaale investeerimise ja seal tarbimise kallimaks ja see pidurdab majanduskasvu. “Venemaa majanduskasvul ja meie ekspordil sinna on aga väga tugev seos. Samas tuleks arvestada, et ligikaudu kolmveerand Eestist pärit ekspordist Venemaale ei ole meie ettevõtete toodang, vaid re-eksport, ning sellevõrra on mõju Eesti majandusele väiksem,” lisas ta.

Tugeva euro toel üha odavnenud tootmis­sisendid on Mertsina sõnul aidanud Eesti ette­võtete tootmiskulusid madalal hoida, samas muudab nõrgenev euro aga tootmissisendid kallimaks ning paneb ettevõtteid rohkem muretsema oma tööjõukulude pärast.

Aprillis kahanes Eesti eksport Venemaale 9%. Peale rubla languse on eksporti negatiivselt mõjutanud ka Venemaa majanduskasvu peatumine.

Rootsi kroon nõrgeneb. Teine oluline ekspordipartner väljaspool euro­ala on Eestile Rootsi. Kroon on juba alates möödunud aasta märtsist nõrgenenud ning juulis oodatakse Rootsi keskpangalt baasintressi kärbet. Turgude reaktsioon on krooni vahetuskursi nõrgenemisse juba sisse arvestatud, kuid Mertsina hinnangul peaks Rootsi kroon lähemate kuude jooksul veelgi nõrgenema ning jõudma kriisieelse pikaajalise keskmise vahetuskursi tasemele.

“Eesti eksport on sellel aastal küll vähenenud, kuid valdav osa tuleb elektroonikatoodete väljaveo kahanemisest. Suurem osa elektroonikatooteid siirdub aga Rootsist edasi teistele turgudele ning Rootsi majanduse ja valuuta mõju on siin väiksem,” ütles ta.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe tõdes, et kui euro kurss langeks Rootsi krooni suhtes, muutuks Eesti ekspordi olukord soodsamaks. “Eesti ettevõtted ise ekspordivad aga suuresti riikidesse, kus on kasutusel euro ning seega kursimuutus kuigi palju mõju ei avalda,” ütles ta.

Peamine mõju euro kursi langusest näiteks USA dollari suhtes on Arumäe sõnul Eesti ettevõtetele see, et see tõstab välismaalt sisseostetava toorme hinda Eesti ettevõtete jaoks.

Kütuse hind võib tõusta. Euro odavnemise mõju avaldub Eesti eksportijatele erinevate kanalite kaudu ning ettevõtete ja sektorite lõikes võib mõju olla väga erinev. Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul võimaldab euro odavnemine eksportijatel hindu eurodes tõsta – see leevendab palgakasvust tingitud survet kasumitele. “Samas muudab euro odavnemine kallimaks imporditavad sisendid, näiteks kütuse, ja see avaldab jällegi negatiivset mõju nii eksportijatele kui ka tavalistele inimestele,” ütles ta.

Oja sõnul suurt osa Eesti ekspordist kursimuutus otseselt ei mõjuta, sest Eesti kaubaekspordist oli möödunud aastal ligikaudu 40% suunatud ­euroalale ja Lätti. Ta nentis, et umbes sama suure osa Eesti ekspordist moodustavad kaubad, millega kaubeldakse eurodes, kuid mis on suunatud ­euroalavälistesse riikidesse. “Euro odavnemisel  võiks eeldada, et see osa ekspordist muutub vähemalt lühiajaliselt meie kaubanduspartnerite jaoks soodsamaks ning nõudlus Eesti toodete järele kasvab,” ütles Oja.

Et euro odavnemise mõjust aru saada, tuleks Oja sõnul analüüsida möödunud aasta majandusarengut, kui euro teiste valuutade suhtes kallines. Eesti olulisemate ekspordipartnerite valuutadest odavnes euro suhtes märkimisväärselt Vene rubla. Viimane on vähendanud Venemaal ostujõudu ja piiranud seeläbi Venemaa importi. “See mõjutas Eesti majanduskasvu negatiivselt nii möödunud aastal kui ka selle aasta esimeses kvartalis. ­Euro odavnemine ilmselt leevendaks Venemaa ostujõu langusest tingitud probleemi, kuid ei lahendaks seda täielikult,” ütles Oja.

Ta nentis, et kuigi euro kallinemine on piiranud ekspordivõimalusi, on see aidanud suurendada kohalikku ostujõudu ning ergutanud lühiajaliselt tarbimist. Euro odavnemisel on aga vastupidine mõju.

 

Taust

  • Euro prognoos

Nordea prognoosib, et lühiajalisele euro tugevnemisele 3 kuu horisondis (isegi tasemele EUR/USD 1,36) järgneb euro kerge nõrgenemine. ­Läbides turgude jaoks olulise verstaposti 1,35 EUR/USD, ei ole enam kaugel aasta madalaim euro tase 1,3477.

 

Tasub teada

  • Intressikärpe tooks Rootsi aeglustuv inflatsioon

Mais Rootsi inflatsioon võrreldes aprilliga tõusis, kuid aastases võrdlus inflatsioon siiski langes. Analüütikud usuvad, et Rootsi keskpank langetab seetõttu juulis intressimäärasid.
Rootsi tarbijahinnad langesid maikuus võrreldes möödunud aastaga 0,2%, kuid võrreldes aprilliga tõusid tarbijahinnad 0,1%.
Enamik analüütikuid arvab, et Rootsi keskpank langetab juuli kohtumisel baasintressi 0,75%-lt 0,5%-le. Keskpanga inflatsioonisiht on 2%.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
18. June 2014, 19:43
Otsi:

Ava täpsem otsing