Otsige väikseid Janukovitšeid

Ega Rõivas pole Ansip. See ­Palo “laiemate võimalustega” hanke ettepanek pole tegelikult mingi tema ettepanek. See on pisikeste Janukovitšite (see on töötermin) kaval trikk. Selle n-ö ostis ära Indrek Saar, kes blokeeris Palo edasimineku nn Partsi plaaniga sotsialistide fraktsioonis.

Ja ega Taavi Rõivas pole Andrus Ansip. Tema ei küsi. Tema viib täide. Ja raudmees Jürgen Ligi osutus äkki paindumatult paindlikuks.

Täiesti erakordsele tasemele on jõutud Tallinna Sadama nõukogus. Nad plaanivad hankel osaleda. Millises ja millal? Palo teatas, et Tallinna ­Sadam kavatseb selle võita. Niisiis peaks Tallinna Sadam esitama juulis nelja laeva investeerimise ja opereerimise siduva pakkumise. See eeldab, et selleks ajaks on olemas siduvad, euro täpsusega pakkumised laeva­ehitajalt ja põhjalik tasuvusanalüüs kümne aasta peale. Pange tähele, kümne aasta peale! Aga selleks, et kapitalikulus võita, on vaja pikka ja odavat ­raha. Vaja on täpset arvestust reisijate arvu prognoosist kuni kiluvõileiva (mulle on need Leedo laevadel alati meeldinud) müügi tuluni.

Meid peaks huvitama, kes dirigeerib. Milles seisneb kokkulepe?

Selleks, et lahendada eramonopoli probleem ning luua reaalne konkurents, tuli asi loogiliselt pulkadeks struktureerida. On kaks eraldi äri.

Esiteks laevadesse kui kinnisvarasse investeerimine ning nende prahtimine. Kuna tegemist on unikaalse olukorraga Väinamere sügavuse ja sadamatega, siis likviidsus puudub. Väga kapitalimahukas ettevõtmine, kuid suhteliselt riskivaba, kui prahtijad on olemas.

Teiseks opereerimine koos muude lisateenustega.  Tegemist on väikese kapitalikuluga, isegi Eesti-suuruses riigis on ju praegu mitu opereerijat.

Kinnisvara riigi kätte. Esimese äriga võiks tegeleda riik, kuna teenus ehk ühendus ise ongi riigi ülesanne ning sellist turgu nagu Helsingi ja Tallinna vahel ei eksisteeri. Riik saab kaasata pikaajalist odavat raha.

Riigil tasuks luua Riigi ­Kinnisvara taoline laevakinnisvaraettevõte. Kui sellel oleks neli korralikku praami ja hiljem väikesaarte laevad ning piirivalve, mere- ja muud laevad ka, saaks korraliku portfelli ning amortisatsiooni arvestava mudeli.

2013. aasta oktoobris kiitis valitsus selle heaks. Arvutusi ei teinud mitte mina, vaid ­audiitorid. Erkki Raasuke vaatas plaani üle. Riigi  võit aastas – 6–8 miljonit eurot. 10 aastaga siis 80 miljonit eurot.