Põllumajandus. Piima hind langeb suvel veelgi

Kui veel aprillis oli piima kokkuostuhind 40 senti liiter, siis mais-juunis on tulnud väga suur langus, viies piima kokkuostuhinna alla 35 sendi.

Kruuda: hindadel jagub kukkumisruumi. “Meie toorainehind mais oli ikka veel ca 40 senti liitri kohta ja see tuleneb tegelikult sõlmitud lepingutest, kus piima hind kujuneb Euroopa 28 riigi veebruarikuu keskmisest hinnast. Tegelik hind Euroopas on juba 29 senti liitri kohta,” rääkis Tere Piimatööstuse juht Oliver Kruuda Äripäeva teemaveebile pollumajandus.ee. “See on ka nii alati olnud, et suvel on madalam ja talvel kõrgem kokkuostuhind. Meie eripära on see, et tootjatega on kokku lepitud, et kaks kuud hiljem maksame kahe kuu varasemat keskmist hinda, ja nii see tänaseks on kujunenud.”

Nii ulatus Tere hinnatase mais veel 40 sendile liitri kohta, Euroopa keskmiseks hinnaks ennustas Kruuda aga mais 35 ja juunis 30–32 senti liitri eest. “Prognoosime kindlasti suviseks ja sügiseseks toorainehinnaks kahega algavat numbrit, sest Itaalia, mis on alati olnud Euroopa kõrgeima hinna maksja, maksab üleliigse piima eest juba 27–29 eurosenti,” sõnas Kruuda.

Särgava: lõunanaabrid suruvad hindu alla. Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul tingib hinnalanguse ületootmine. “Läti ja Leedu väikefarmid on enamasti suvise toodangu “harjaga” ja kuuldavasti annavad nad oma piima 25–28 sendi eest müüki,” selgitas Särgava. “Siis tekibki turuseis, kus lõunanaabritel on võimalus meile pakkuda hinda 35 sendist allapoole. Iseasi, kui hästi see pikaajalisele koostööle mõjub.”

Kehtna Mõisa juht Märt Riisenberg tõi hinnalangusele veel teisigi selgitusi. “Varane kevad ­Euroopas, hiline suvi Uus-Meremaal, Venemaa ja Ukraina vastasseisust tulenev majanduse jahtumine, mitme Euroopas asuva pulbritehase seiskumine, juustu müügi raskused Venemaal. Seni juustu valmistamiseks tarvitatud piim trügib pulbriks, mida pole võimalik osa tehaste seiskumise tõttu piisavalt valmistada,” selgitas ta.

Saksamaa ületootmine ohustab Eestit. Kruuda ennustab tootjatele kergemaid aegu sügisel, mil kokkuostuhindadesse jõuab keskmine Euroopa suvine hind. “Näiteks 2009. aastal oli see hind 17 eurosenti liitri kohta. Ei usu, et hind nii alla langeb, aga oma mõjurid muidugi on olemas, sest ainuüksi Inglismaal ja Uus-Meremaal oli selle aasta jaanuaris 11% suurem piimatootmine ja paratamatult selline kasv maailmaturule kohe ja kiiresti ära ei mahu ja seepärast ka hinnaturbulentsid juhtuvad,” selgitas ta. Samuti on tema sõnul oluline, milliseks kujuneb jooksva aasta keskmine piima hind ja mis saab järgmisel aastal, kui Euroopast kaovad piimatootmise kvoodid.

“Tegelik Eesti kvoodiületus kujuneb juba 10% juurde ja kui suured riigid, näiteks Saksamaa, hakkavad sarnases tempos oma tootmist kasvatama, on tõesti tulemas huvitavad ajad,” selgitas Kruuda. Saksamaa tootmismahu kasv 2,3% võrra katab kogu Eesti aastase toodangu. “Selle aasta jaanuaris oli aga Saksamaal piima juba 4% rohkem kui eelmise aasta samal ajal ja see tähendas, et terve Läti ja Eesti piim oli juurde kasvanud.”

Hinnasulast vabaks

Saidafarmi juhi Juhan Särgava sõnul kihisevad mitmel piimatootjate grupil peas mõtted, kuidas piim kodumaal nii ära väärindada, et sõltuvus lõunanaabritest ja nende ületootmisega kaasnevast hinnalangusest väheneks.

“Alates ühistulise piimatööstuse loomisest kuni sisuka ühise investeeringuni mõnesse piimatööstusesse. Loogika on ikka sama: kasutada modernset tehnoloogiat, mis võimaldab saada kõrge konkurentsivõimega toote, millest piimatootjale rahuldust pakkuv hind kätte jääb,” selgitas Särgava.

See puudutab energiasäästlikult tihendatud piima, lõssi, vadakut, piimapulbri kontsentraati MPC, mille puhul piim detailiseeritakse ja uuesti tooteks kujundatakse. “Tähelepanu all on eelkõige innovatiivsed, uuemad versioonid. Toote tervislikkus on moodsam müügiedu argument,” selgitas ta.

 

Tootmine kasvab kõikjal

piimatootmise aastane kasv tänavu I kv, protsentidesUus-Meremaa 13Euroopa Liit 5,8Tänavu märtsis mulluse sama kuuga võrreldes 6,5%.Suurim aastane kasv jaanuaris-veebruaris Rumeenias 13%, Suur­britannias 12,3% ja Lätis 12,2%.Austraalia 3,4USA 1

 

Piirangud mahule kaovad

Piimakvootidega soovib EL piirata võimalikku ületootmist. Alates 2008./2009. aastast on kvoote igal aastal 1–2% võrra suurendatud, viimasel aastal enam mitte.Alanud kvoodiaasta on viimane, mil ELis piimakvoote rakendatakse. 2014./2015. aastal on PRIA hinnangul reaalne oht kvoote ületada.Trahv. Kvooti ületanud liikmesriikidele määratakse trahv, mis tuleb tasuda neil tootjatel, kes on oma isiklikku kvooti ületanud. Trahvi suurus 100 kg piima kohta on 27,83 eurot.Eesti kvoodid. Kvoote on rakendatud alates 2004. aastast, mil Eesti sai ELi liikmeks. 2013./2014. kvoodiaastal ületas Eesti neid 2,61% võrra.

 

Praegune hind aastate kõrgeim

Maido Solovjov, Valio Eesti ASi tegevdirektorTurul on toimumas ootuspärane hinnakorrektuur. Praegu makstav toorpiima hind on endiselt 17% kõrgem kui viimase kolme aasta keskmine hind 32 senti/kg. Olulisest langusest saame rääkima hakata siis, kui hind langeb alla selle. Möödunud talvel makstud keskmine hind oli ca 40 senti/kg, mis oli pigem erakorraline. Hinnakorrektuuri põhjusena saab välja tuua toorpiima koguste kasvu Euroopas ja ka Uus-Meremaal, kus enamik toodangust on suunatud just välisturgudele.

Ekspordi kahanemine toob hinna alla

Valdis Noppel, Maag Piimatööstus ASi juhatajaEksporttoodangu turg on languses. Vastu suve väheneva nõudlusega turg ilmselgelt tekitab mõningase toormehinna languse seniselt ekspordinõudluse tekitatud ülikõrgelt tasemelt, mis tööstustele on tähendanud üle jõu maksmist võrreldes siseturu väljundiga.