Sisuturundus
19. juuni 2014 kell 8:42

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtja: inimesed tekitavad hädasid ja aitavad hädast

OÜ Nordic Houses juhatuse liige Argo Saul Foto: Erakogu

Suuremad õppetunnid on 15 ettevõtlusaasta jooksul seotud inimestega, tõdes Wiedemanni Tõlkebüroo juht Liina Teder. "Inimesed tekitavad hädasid, aga aitavad sind ka hädast välja."

Liina Teder ja Nordic Houses OÜ juhatuse esimees Argo Saul kommenteerisid Äripäeva erilehele Juubel, mida 15 tegutsemisaasta jooksul tehtust teisiti teeks ning mida soovitavad alustavale ettevõtjale.

Oluline teha esimene samm

Argo Saul, Nordic Houses OÜ juhatuse esimees

Oluline on olnud võtta mis iganes küsimuses see esimene samm ja edasi juba viib üks asi teiseni. Töö käigus tekib palju võimalusi ja ahvatlusi - igapäevaelus tuleb teha aga valikuid, kellega koostööd teha ja milliseid projekte käivitada, ühtlasi osata "ei" öelda. Kui valikud tehtud, siis on oluline maksimaalselt pingutada ja kogu meeskond ühiste eesmärkide nimel tööle saada.

Äris maksavad kokkulepped ja neid tuleb austada ning neist kinni pidada, suureks eeliseks on usalduse võit. Puitmajade valdkond, kus üle 13 aasta olen tegutsenud, oli minu teadlik valik, mille langetasin üheksakümnendate lõpus Norras elades ja veel suhteliselt värske ettevõtjana oma ärimudelit otsides.

Viimased pea viis aastat olen Eesti Puitmajaliidu eesotsas sektori ühistegevusi edendanud. Läbi ühistegevuste on tulemuslikum rahvusvahelistel turgudel konkureerida, jagades omavahel olulist infot, arendades tooteid, tehnoloogiaid ning turgusid.

Inimesed õpetavad enim

Liina Teder, Wiedemanni Tõlkebüroo juht

Suurimad õppetunnid on kindlasti seotud inimestega. Lisaks muidugi iseenda piiratus juhina või vähese reaalsuse tundmine, idealistlik loomus. Meenub, kuidas kunagi firma algusaastatel tuli kahetsusväärselt lahti lasta üks töötaja, aga jätsin ta pärast vallandamist kuuks ajaks veel tööle istuma ja tööd tegema, kuna süda oli nii lahke. Veidikese aja pärast tuli "head aega" öelda juba kokku kolmele kolleegile, meeskonnas oli siis viis inimest.

See tähendas, et mõnda aega pidime viie inimese töö ära tegema peatoimetajaga kahekesi. Minu lapsed olid siis 1-, 5- ja 9-aastased, - mind oleks olnud kodus ka hädasti vaja, üleelamisi oli palju. Mäletan eluperioode, kus lahkusin õhtul töölt nuttes, kell oli jälle üheksa... Nii et, inimesed tekitavad hädasid, aga aitavad sind ka hädast välja. Igasuguste õppetundide eest tuleb muidugi tänulik olla, - kuidas sa muidu targaks saad?

Valed otsused, kui neid üldse ongi, olen teinud ilmselt siis, kui olen otsustamisel eiranud oma sisetunnet. Kõik sisetundega kooskõlas tehtud otsused on olnud õiged otsused.

Alustavatele ettevõtetele soovitan, et omanikud alustaksid tegutsemist ikkagi alal, mis neid tõeliselt sisemiselt põlema paneb, mida nad ise fännavad, ning et jätkuks visadust oma asja vaatamata kõigele edasi ajada.

Raskustest ja kaosest ei tohiks heituda. Kasuks tuleb, kui olete lapsena lugenud muinasjutte. Mulle on meeldinud ka Rain Lõhmuse ütlus: "Võimu ei anta, vaid võim tuleb ise võtta". Tegelikult on ettevõtjaks saamiseks-olemiseks vaja ainult sobivaid isikuomadusi.

Soovin alustajatele ka seda, et neil oleks õnne leida enda ümber sarnase maailmavaatega talendikad inimesed, keda huvitab isiklik areng, kes tahab olla oma ala proff ja olla tänulik selle eest, mis on. Arendada tuleks huumorimeelt, sest surmtõsistest inimestest vist ei saa häid ettevõtjaid?

Lugema peaks häid raamatuid, nt Sander Karu "Juhtimise võlu ja valu" raamatud on elulised. Oleks hea kohtuda tarkade inimestega, rääkida kas või omaenda isaga. Mulle endale on vestlused isaga alati palju lohutust pakkunud, vanemad elukogenud inimesed aitavad näha asju nende õiges valguses.

Ettevõte peegeldab igale ettevõtjale tegelikult ikkagi ainult teda ennast. Ja peeglist näeb igaüks, kas soengut on vaja veel kuskilt kohendada, või on juba ilus küll.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor