Kas peame nende tehinguid jälgima? Loiud insaiderid

20. juuni 2014, 00:00

Tallinna börs ei hiilga säravate käibe- ja tehingunumbritega, kuid ühes aspektis on meie kodune turg ehk veelgi loium kui muidu – Tallinna börsi insaiderid ehk börsifirma kohta siseinfo omajad on passiivsed oma ettevõtte aktsiatega kauplemisel.

Teoorias peaks firma siseringi kuuluvate isikute tehingute jälgimine olema tavalisele jae­investorile tulus praktika. Kellel veel kui mitte juhatuse esimehel või finantsjuhil on ettevõttest kõige parem ülevaade, kes tunneb tegevusvaldkonda kõige paremini või kes oskab prognoosida eesseisvaid trende.

Kui firma siseringi kuuluv inimene ostab enda juhitava ettevõtte aktsiaid, siis investor võiks sellest välja lugeda, et järelikult on firma juht tuleviku suhtes optimistlik ja ootab firma väärtuse kasvu. Kui toimub müügitehing, siis investori mõttekäik võiks olla täpselt vastupidine ja firma tulevikku võiks suhtuda pigem pessimistlikult.

Üks markantne näide on meil Tallinna börsilt võtta, kui 2012. aasta jaanuari lõpus Baltika üks omanikke ja juht Meeldis Milder palus börsilt luba osta Baltika aktsiaid keeluperioodil. Loa saanud Milder ostis aktsiaid ja selle tulemusel hüppas rõivatootja väärtpaber nädalaga ligi 20%.

Ka insaider võib vigu teha. Tallinna kahe väikeaktsionäri sõnul aga ei tasuks insaiderite tehingutele liialt tähelepanu pöörata. “Insaidereid võib ju jälgida mõnevõrra, sest selline info on üldjuhul kättesaadav, kuid ma ei leia, et insaidereid peaks väga tõsiselt jälgima. Mõnel juhul on insaiderid paremini informeeritud, kuid nagu muud inimesed teevad ka insaiderid märkimisväärseid vigu, ega ole oluliselt edukamad kui muud investorid,” tõi välja Baltikaski väikeaktsionär olnud Mikk Talpsepp.

Rene Ilves on aga märksa resoluutsem. “Statistika järgi ei tasu insaiderite tehingutest midagi välja lugeda. Insaiderid keskmiselt ei ole väga edukad investorid teisesel turul,” ütles sel aastal Äripäeva investorite TOP 50s 857 000 euro suuruse portfelliga 13. koha saavutanud Ilves. Samas nendib ta, et varjusurmas olevale börsile kuluks iga tehing ära.

Tõsi on, et Tallinna börsifirmade insaiderite aktiivsus on suhteliselt nigel, arvestades, et koos juhtkondade, nõukogu liikmete ja kõigi nende pereliikmetega koos on insaiderite ring tegelikult päris lai.

Talpsepa sõnul peab arvestama, et mitmel juhul on ettevõtte juht ka suuromanik. “See tingib selle, et me ei saa eriti oodata, et oluline insaider soetaks aktsiaid juurde, sest ta osalus ettevõttes on juba niigi väga suur. Seega Eesti tingimustes võime olulistelt insaideritelt oodata pigem aktsiate müüki ega peaks seda eriliseks traagikaks pidama,” selgitas Talpsepp.

Mõni tehing siiski tehti. Märtsis nägime, et koguni nelja firma insaiderid siiski tegid tehinguid ja kõik peale Mari Tooli ostsid oma firma aktsiaid. Kas sellest võime välja lugeda, et Tallinna börsi firmade aktsiad on praegu atraktiivsel tasemel? Ilves sellega ei nõustu. “Tallinna börsil noteeritud ettevõtted ei ole odavad. Aga tänu rahamägedele, mis keskpangad on turule paisanud, ei pruugi vanad hindamismudelid enam adekvaatsed olla,” ütles Ilves.

“Minu hinnangul  on enamik Tallinna börsi ettevõtteid hinnatud ligikaudu õiglaselt,” oli Talpsepp teisel arvamusel ja lisas, et insaiderite ostutehingud oleks kindlasti positiivne märk.

  • Kaitse jätab soovida

Mikk Talpsepp, väikeaktsionär

Tallinna börsi probleem ei ole mitte väike insaiderite aktiivsus, vaid terve Eesti investeerimiskeskkonna probleem on see, et investeerib liiga väike osa elanikkonnast. Pensionifondide kaudu on kaudselt aktsiate omanikuks ca 40% eestimaalastest, kuid otse aktsiaomanikke on Eestis vaid umbes 4% elanikkonnast, mis jääb alla isegi maailma keskmisele, ega pole võrreldav Kanada otse aktsiad omavate inimestega, keda on 37%, USAs on vastav näitaja 21% ja Jaapanis 31%.

Positiivse poole pealt võib öelda, et vähemalt Indiaga võrreldes on Eestis protsendi baasil investoreid veidi rohkem. Eesti investeerimiskeskkonnal on arenguruumi kõvasti, et tekiks valmisolek börsile investeerida.

Eks siin mängib rolli ka Tallinna börsi usaldusväärsus tervikuna, mis pole alati kõige kõrgem, mistõttu pole väga imestada, et Eestis investeeritakse vähe. Investorite kaitse kipub olema liiga nõrk ja üksi investeerimiskeskkonda parandada on suhteliselt raske. Pean siin silmas üht ettevõtet, mille vastu ja investorite kaitse huvides on finantsinspektsiooni või kohtute poole pöördutud viimase kolmel aastal vähemalt neli korda.

Suuromanike tuulelipud. Kui paraneb investeerimiskeskkond, siis suureneb ka valmisolek investeerida. Normaalselt toimiv väärtpaberiturg, kus väikeinvestorid ei ole suuromanike tuulelipud, on majandusarengu seisukohast oluline. Investorite kaitse on oluline. Eestis on kohati sinna pikk maa minna, vähemalt võrreldes USAga, kus investorite kaitset peetakse väga oluliseks. Loodetavasti see paraneb. Seda üksi muuta on raske, aga seda tuleb teha, juhul kui tahame arenenud riikidele järele jõuda.

 

 

Tasub teada

  • Enamikul viimaste aastate jooksul alla 50 tehingu

Tallinna börsifirmade insaiderite turul tehtud tehingud

Merko Ehitus
Viimane tehing: 24.11.2008, OÜ Eggera/Olari Taal ostis  2500 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 0

Tallinna Vesi
Viimane tehing: 27.04.2010, Valdur Laid müüs 1000 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 2

Nordecon
Viimane tehing: 08.12.2010, Ain Tromp müüs 100 000 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 6

Premia Foods
Viimane tehing: 15.08.2013, OÜ Footsteps Management/ Katre Kõvask ostis 5500 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 34

Olympic EG
Viimane tehing: 07.05.2014, Madis Jääger ostis 6458 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 38

Tallinna Kaubamaja
Viimane tehing: 11.12.2012, Parel Investeeringud OÜ/Enn Parel müüs 1036 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 39

Baltika
Viimane tehing: 23.03.2012, Kaima Capital Eesti OÜ/ Lauri Kustaa Äimä
ostis 24 590 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 40

Skano
Viimane tehing: 18.09.2013, OÜ Vilgan Konsultatsioonid/ Heiti Riisberg ostis 1699 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 51

Ekspress Grupp
Viimane tehing: 01.08.2013, OÜ HHL Rühm/  Hans H. Luik ostis 215 828 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 48

Harju Elekter
Viimane tehing: 02.09.2013, AS Harju KEK ostis 2189 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 111

Tallink
Viimane tehing: 14.03.2014, Andres Hunt ostis 28 000 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 116

Silvano FG
Viimane tehing: 24.03.2014, AS Baltplast/Mari Tool ostis 14 257 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 214

Arco Vara
Viimane tehing: 18.03.2014, AS Baltplast/Mari Tool müüs 3960 aktsiat
Tehinguid alates 2009: 879

Allikas: eesti väärtpaberikeskus

 

 

 

Mis on mis

  • Insaidertehing

Avalikult juhitava ettevõtte (börsifirma) aktsiate vm väärtpaberitega (võlakirjad, optsioonid jne) kauplemine firma siseringi kuuluvate inimeste (juhatuse, nõukogu, prokuristi liikmed ja lähikondlased) poolt.
Neil inimestel on firma väärtpaberitega kauplemiseks ette nähtud lubatud aeg ja keeluperiood.

 

 

 

Kommentaar

  • Ettevõtjad soovivad säilitada tugevat kontrolli

Kalle Viks, NASDAQ OMX Tallinna emitenditeenuste juht
Eesti jt noorte majanduste eripära on see, et ettevõtjad soovivad säilitada tugevat kontrolli ettevõtte üle ka pärast börsiletulekut. See väljendub püüdes säilitada enamusosalus ja aktiivses osalemises ettevõtte igapäevases juhtimises.
Kauplemisaktiivsuse seisukohalt on oluline vabalt kaubeldavate aktsiate turuväärtus, mis tähendab, et suuremate ettevõtete korral ei pruugi kontrolliva osaluse olemasolu aktsiate likviidsusele pärssivalt mõjuda. Väiksemate ettevõtete puhul on kontrollosalus aga oluline kauplemispidur.
Mis puudutab juhi ja investori rolli ühendamist, siis kuni ei toimu siseinfo väärkasutamist, suhtume sellesse, et ettevõtte juhtkond on motiveeritud ka aktsiaosaluse kaudu ja käitub investorina, positiivselt. Insaidritele rakenduvate piirangute tõttu ei ole reaalne oodata, et nende investeerimistegevus omaks nähtavat mõju kauplemisaktiivsusele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. June 2014, 19:11
Otsi:

Ava täpsem otsing