Puhkepäev. Lugu lauludest, mis jäävad – Raimond Valgre elu ja olu

Riisiperes sündinud ning hiljem Raplas  elanud Raimond Valgret mõjutasid tema noorus­aastad väga. Talle sai omaks ema piiritu armastus ning harmooniline ja kaunis elukeskkond. Ka avaldus tema varajane kirg muusika vastu. Ta oli tõeline multiinstrumentalist, mängides nii kitarri, trumme, klaverit kui ka akordionit.

Üks elu kolmes vaatuses. Esimene vaatus keskendus helgele Eesti ajale, Raimond Valgre nooruspõlvele, pajatades loo tema kujunemisest heliloojaks. Oluliste nüanssidena joonistusid välja tema suhted inimestega, kes saatsid teda terve üürikeseks jäänud elu, eriti aga helilooja suhe oma emaga. Olustik oli murevaba ja näitemäng rütmikas, just nagu sõjaeelsele Pärnule omane.

Kontrastiks keskendus teine vaatus sõjale, mis lõpetas esimese riikliku sõltumatuse ja tõi endaga kaasa inimeste moraalse laostumise. Õrnahingeline pillimees saadeti Punaarmee poolt Arhangelski oblastisse, kus ta pidi toime tulema nälja, haiguste, raske töö ning karmi kliimaga. Elama ta jäi ning Eesti Korpusega ühinedes tegeles ka muusikaga edasi.

Paljude lähikondlaste hinnangul ei toibunud mees läbielatust aga õieti kunagi. Ühes temaga muutus komponeeritud muusikagi minoorsemaks. Näiteks “Saaremaa valss” oli algselt loodud minoorsena, ent teatud soovitustel sai populaarseks just mažoorne variant. Sellele perioodile keskendus kolmas vaatus.

Avandi nägemus Valgrest. Enne etendust oli teatav kahtlus, ega Märt Avandi peaosatäitjana liiga suuri kingi kanda pole võtnud. Need kahtlused said aga kummutatud – ta tuli osavalt toime nii laulmise, pillimängu kui ka ühe elu eri palgete etendamisega. Sõjajärgne Valgre oli erinev inimene Pärnus naisi hullutanud poisikesest ja selle dramaatilise kannapöörde muutis ehedaks just Avandi hea näitlejatöö.

Oluliseks aspektiks sellise draamateose puhul on ka see, kui hästi suudetakse publik etendatavate sündmuste ajaloolist konteksti tunnetama panna. Ja selleks peab terve trupp ühes töötama, omama teatavat orgaanilist sidet ning seda tükk ka pakkus. Tegu oli etendusega, mis pakkus meeldivat muusikalist meenutust.

 

“Laul, mis jääb” 

Lavastaja: Merle KarusooOsades: Märt Avandi, Laine Mägi, Harriet Toompere, Piret Krumm, Ülle Kaljuste, Robert Annus, Mihkel Roolaid, Pääru Oja, Mait Malmsten jtEsietendus: 13.06 Eesti DraamateatrisJärgmised etendused: 31.07, 1., 7., 8., 9.08www.draamateater.ee