Tallinna kritiseeriv prügifirma peab Euroopat NSV Liiduks

Analoogselt Tallinnaga korraldab jäätmemajandust hulk teisi ELi pealinnu. Tallinn on seadnud sihiks võtta jäätmete kogumise korraldamine enda õlule ja tellida hangetega veoteenus eraettevõtetelt. Seevastu näiteks Helsingi, Stockholm ja Kopenhaagen on läinud veelgi kaugemale ning võtnud korraldada kogu jäätmevaldkonna, olles ühtlasi teenust osutavate ettevõtete omanikud.

Esimesed sammud. Kui Põhjamaades korraldavad omavalitsused juba ammu jäätmemajandust täies mahus, siis Tallinn on alles astumas samme selles suunas. Teatavasti on linnavalitsus otsustanud välja osta ülejäänud 65% Tallinna jäätmete taaskasutuskeskuse aktsiad, et muutuda prügila ainuomanikuks. Muide, omavalitsustele kuulub ka Helsingi piirkonna vee- ja soojaettevõte ning isegi elektrijaam koos võrguga, ent kellelegi ei tule pähe seetõttu neid linnriigiks tembeldada.

Põhjamaades on jäätmemajanduses tähtsaimal kohal keskkonnasõbralikkus. Eestis kahjuks rõhutatakse majanduslikku aspekti, mõõdetakse kasu rahas ja kummardatakse ettevõtete ärihuve, mitte ei seata esikohale keskkonna puhtust.

Vastupidiselt Eestile suurendatakse Euroopas laiemalt kohalike omavalitsuste õigusi jäätmemajanduse korraldamisel. ELi keskkonnadirektoraat on oma arvamuses juhtinud tähelepanu, et liikmesriikide jäätmemajandus peaks olema ühetaolisem. Teadaolevalt on väljatöötamisel juhendmaterjalid jäätmemajanduse ühtlustamiseks. Arusaadavalt tähendab see ka liikmesriikide õigusruumi ühtlustamist.

Toompea ujub vastuvoolu. Seega valitsuskoalitsiooni läbi surutud jäätmeseaduse muutmine, millega omavalitsustelt võetakse õigus ise jäätmemajandust korraldada ja antakse see monopoolsete prügifirmade kätte, ei saa pikemas plaanis olla edukas. Jäätmefirmade lobi tuules ujub Toompea praegu muu Euroopaga vastuvoolu.