Minu ettevõte – söön lõunat, kellega ise paremaks pean

Riigi ja kohalike omavalitsuste tegelaste toimingud maksumaksja raha eest reklaamide ja muude isiklike hüvede tellimisel paneb ettevõtja, kes annab olulise panuse maksuraha tekkimisel, end eriti puudutatuna tundma. Seepärast ei suudagi ettevõtja mõista, et mõnesajaeurone “reklaamkingitus” teisele ettevõtjale võiks olla ­defineeritav korruptsioonina.

Alustame avalikust sektorist. Soovides vähendada korruptsiooni erasektoris, peaks seaduse­andja alustama avalikust sektorist. Kuni riigihangete seadus ei soosi läbipaistvust maksumaksja raha kasutamisel, on keeruline teha ettekirjutisi ka erasektorile oma isikliku raha kasutamise kohta.

Ettevõtja näeb avalikus sektoris tihtipeale põhjendamatut raha raiskamist. Näiteks võiks tuua riigile kuuluvate asutuste juhtide ja riigikogu liikmete suured lahkumishüvitised, mis on  võrreldes elatustasemega ebaproportsionaalsed. Seaduseandja tegevus enda heaolu kindlustamisel tundub ette­võtjale tihtipeale palju eba­eetilisem kui üks kinnimakstud õhtu­söök äripartnerile.

Tegelikult ei ole ettevõtjale otsuste tegemisel esmatähtis see, mida üks või teine potentsiaalne äripartner kingiks tõi või lubas tuua. Erasektoris otsustab partneri professionaalsus ja pakutava toote või teenuse kvaliteet. Ettevõtja teab, et pakutav kingitus või hüve tuleb tal lõpuks ikkagi endal kinni maksta, sest see liidetakse ostetava kauba või teenuse hinnale.

Mõiste “korruptsioon” on näiteks Rootsis  ja Malaisias eri tähendusega. Sellega arvestamine on oluline äri ülesehitamisel eri kultuuriruumides. Ometi võib Rootsis alustada ette­võtte suhtes kriminaal­menetlust juba pelgalt ­selle pinnalt, et Rootsi ettevõtte ­Malaisias asuv agent on kohapeal toimetanud viisil, mis on Rootsi seaduste mõttes vaadeldav korruptiivsena.

Kultuuri küsimus. Iga seadus ja selle võimalik  täitmine sõltub tema sobitumisest kultuuriruumi. Eesti eesmärk on jõuda kindlasti mudelini, mis on kasutusel Rootsis. Viies Rootsis esimesel kohtumisel uuele partnerile hinnalise kingituse põrume kindlasti läbi, aga mitte selle pärast, et seaduse järgi ei tohi ja rootslane kardab vahele jääda, vaid seetõttu, et selline käitumine ei sobi nimetatud kultuuriruumi.

Kui loome seadustega korruptsioonile ebasobiva pinnase avalikus sektoris, võib kindel olla, et ka erasektor tuleb järele, sest aus ja läbipaistev äritegevus on igale ettevõtjale lihtsam ja ka tarbijale soodsam.