Raha välja poekassast

26. juuni 2014, 00:00

Kui teete sisseoste mõnes Austraalia või Iirimaa kaupluses, pakub klienditeenindaja teile pea­aegu alati võimalust otse poekassast teenus­tasuta sularaha välja võtta. Sellist võimalust kaaluvad ka Eesti kauplused ja siin tegutsevad pangad.

Eeldusel, et leidub piisavalt huvilisi, on Swed­bank valmis sügisel-talvel sellise teenusega turule tulema, kinnitas panga pressiesindaja Mart ­Siilivask. “Uurime praegu, kas Eesti jaekaupmeestel oleks huvi sellise teenuse vastu, kus POS-terminali (kassaterminal – toim) vahendusel saaks võimaldada klientidel oma kontolt sularaha võtta,” selgitas ta.

Siilivask lisas, et kui kaupmeestel ja klientidel on teenuse vastu piisav huvi, ei välista pank tulevikus ka teist laadi teenuse pakkumist. “Oleme valmis läbi rääkima, kui huvilised meie poole pöörduvad,” ütles ta. Teenusega seotud teenustasudest ja võimalikest turvariskidest on tema hinnangul siiski veel liiga vara rääkida.

Sama plaani on kaalunud ka SEB pank. Panga pressiesindaja Silver Vohu sõnul on aga leitud, et teenuse järele pole vajadust. Esiteks on tema sõnul suuremates tõmbekeskustes SEB sularaha­automaat niikuinii olemas ja väiksemates piirkondades on pangaklientidel võimalik raha välja võtta postkontorist.

Kui postkontorisse saab klient vajamineva summa Vohu kinnitusel ette tellida, siis poodide puhul ei saaks kunagi kindel olla, kas kassas on piisaval hulgal raha, ja raha väljavõtmisega kaasneks ostmiskohustus. “Meil on 280 teeninduskohta tänu postipankadele, neid punkte on piisavalt palju ja enam lähemale kliendile saada pole võimalik,” rääkis Vohu.

Teenustasudest ei pääse. Kassast raha väljavõtmise lahendusega tuli mõne aasta eest välja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK), mis võimaldab teenustasu eest oma kauplustes Säästukaart Plussiga sularaha välja võtta.

ETK tegevjuht Jaanus Vihand ütles Äripäevale, et 350 müügipunktiga on ETK Grupi kauplused kujunenud Eesti suurimaks sularahateenuste võrgustikuks.

Tema sõnul on teenus populaarne ja selle maht kasvab pidevalt – kui 2013. aastal tehti 2,4 miljoni euro ulatuses ligi 47 000 tehingut, siis ennustatakse, et sellel aastal suureneb teenuse maht 2,5–3 korda.

Kehtiva hinnakirja järgi on sularaha väljavõtmise teenustasu 1,5% tehingu summast ja minimaalselt 1 euro. Vihandi sõnul on hinnakujundus tehtud põhimõttel, et teenus oleks kliendi jaoks odavam kui võõra panga automaadist raha võtmine.

Seda, et teenus võiks sarnaselt Austraalia poekettidega olla klientidele tasuta, Vihandi vähemalt praegu võimalikuks ei pidanud. “Igale kaardi­maksele on pangad kehtestanud teenustasu, mis tavaliselt moodustab mingi protsendi makstavast summast,” toonitas ta. “Praegu maksab need teenustasud kinni kaupmees, sularaha väljavõtu puhul peaks seda tegema inimene ise, nii nagu ka praegu võetakse automaadist sularaha väljavõtmise eest teenustasu kliendi kontolt maha.”

Teenus sõltub klientide huvist. Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ütles, et Eestis tehakse üle 70 protsendi ostudest kaardiga ning kaardimaksete osakaal tõuseb igal aastal. Samuti on tema sõnul iga Selveri poe juures pangaautomaat, mistõttu pole kliendid poe kassast sularaha väljavõtmise vastu huvi tundnud.

Siiski oleks lahendus Vilu kinnitusel võimalik ning kui klientidel huvi jagub, võidakse seda koostöös pankadega arendada. “Paraku tähendab see lisakulusid arendusele, täiendavale sularaha hoidmisele ja turvalisuse tagamisele, mistõttu päris tasuta kaupluse kassast sularaha väljavõtmise teenust ilmselt pakkuda ei saa,” möönis ta.

Maxima finantsjuht Sergejs Millers ütles, et teenuse populaarsus sõltuks suuresti teenustasu suurusest ja peaks olema mõeldud  hõredalt asustatud piirkondadele, kus sularahaautomaadi ülalpidamine on majanduslikult ebaotstarbekas, aga võimalik, et mujalgi.

Praegu kehtiv ETK teenustasu raha väljavõtmisele on tema hinnangul tarbijatele krõbe. “Ma ei usu, et selline teenustasu on mõistlik ja laias tarbijaskonnas aktsepteeritav,” leidis ta.

Ideed, et ühel päeval avaneb kõigile poeklientidele võimalus pangakaardiga kassast raha võtta, pidas ta võimalikuks. Eeldused teenuse realiseerimiseks on tema hinnangul kõigepealt pankade soov ja koostöö.

“Praegu nende initsiatiivi ja soovi pole, sest nad on huvitatud sularaha osakaalu vähenemisest,” möönis ta. “Tehniliselt on teenus võimalik ning ilmselt on juba olemas ka rahvusvahelised standardid. Võimalik teenustasu sõltub samuti suures osas pankade lähenemist.”

Kaupmeeste liit ei näe vajadust. Kaupmeeste liidu tegevdirektor Marika Merilai sõnul ei ole sula­raha väljavõtmiseks kaupluse kassast seni olnud suurt vajadust.

Ta ütles, et kui olukord peaks muutuma ja pangad otsustavad sularahaautomaatide teenuse pakkumise kaupluste piirkonnas lõpetada ning kliendid avaldavad soovi teenust saada, siis kaupmehed kaaluvad seda kindlasti.

  • Kauplusekett trügib laenuturule

Kohalikul kapitalil põhinev kaubanduskontsern ETK, mis haldab kauplusekette Konsum, Maksimarket ning  A ja O, on hakanud väljastama väikelaene, aastaga on nad saanud ligi 4000  klienti.

Laenude andmise ja järelmaksudega tegeleb ETK Finants, mis kuulub võrdselt ETK-le ja ASile Cofi. Pea aastase tegutsemisega laenuturul on ettevõte ETK Finantsi juhatuse liikme ­Piret Pauluse sõnul andnud laenu umbes 4000 inimesele, keskmine laenusumma on 1500 ­eurot. Minimaalne laenusumma ETKs on 300 eurot ja maksimaalne 5000 eurot.

Laenu saab taotleda poes, ankeedi saab küsida kassapidajalt või täita ETK iseteeninduses nende veebilehel. ­Finantsteenused ja retseptid paiknevad kõrvuti menüüdes firma kodulehel.

Lisaks väikelaenudele pakub ETK alates mullu maist ka järelmaksu võimalust, kuid seda poodides, kus müüakse kestvuskaupu, näiteks Tööriistamarketis.

Laenud sinna, kust pangad lahkuvad. “Väga paljud meie kliendid elavad Tallinnast ja suurematest asulatest eemal, kuuleme neilt igal pool, et pangateenused jäävad neist järjest kaugemale. Oleme püüdnud olla neile oma kauplusteketi kaudu lihtsamate finantstoodetega lähemal, sellepärast lisasime ka näiteks Säästukaart Plussile sula­raha väljavõtmise,” rääkis Paulus.

Ta selgitas, et ETK põhitegevus on kaubandus ning ETK finantstooted on loodud selleks, et esimest tegevust soodustada, sest kaupmehe eesmärk on ikka võimalikult palju oma tooteid müüa. “See väikelaen pole just meie hitt-toode, aga oleme väljastanud arvestatava hulga lepinguid. Meie põhifookus on siiski see, et inimesed eelistaksid pangakaardi asemel meie maksekaarti, mille pealt ei pea me pankadele teenustasu maksma,” sõnas ta.

ETK Finantsi nõukogu liikme ja Cofi nõukogu esimehe Priit Põldoja sõnul tuli idee hakata pakkuma oma klientidele väikelaene, kui nad panid tähele, et Säästukaart Plussi sula­rahateenus osutus populaarseks ning väljavõetavad summad olid küllalt suured. Säästukaart Plussi omanikke on üle Eesti  ligi 50 000.

“Need laenud on tõepoolest populaarsed, sest tegemist on turul hea pakkumisega. Eelkõige pakutakse neid ETK klientidele, jaotusvõrk on seega ka hea. See on aga siiski rohkem kõrval­äri Säästukaart Plussi krediitkaardiärile, täiendav pakkumine samale kliendibaasile,” selgitas Põldoja.

Laenupakkujatest üleküllus. Tarbijalaenude andmisele keskendunud Bigbanki juhatuse esimehe Kaido Saare sõnul pole Bigbank ETK aasta jagu kestnud laenuäri mõju veel tajunud, kokkupuuteid ETKga pole olnud.  “Pigem on turul olnud muid muudatusi, näiteks ühisrahastusega laenuplatvormide turuletulek on ilmselt turgu neist märksa rohkem mõjutanud,” ütles Saar.

Saar lisas, et tarbijalaenude pakkujate arv on Eestis kindlasti suurem, kui tegelikult normaalne oleks. “See turg võiks korrastuda. Kui riik võtab vastu seadusemuudatusi laenu­turu korrastamiseks, siis jääb laenajaid kindlasti vähemaks, tõenäoliselt lähevad järelejäänud ­finantsinspektsiooni järelevalve alla,” lisas ta.

Finantsinspektsioon ei valva. ETK laenuäri finantsinspektsiooni järelevalve alla ei käi. Inspektsiooni kommunikatsioonijuhi Malle Aleksiuse sõnul teeb finantsinspektsioon järelevalvet pankade üle ehk ettevõtete üle, kes nii väljastavad laene kui ka kaasavad avalikkuselt hoiuseid.

Järelevalve laenuandjate, sealhulgas ka näiteks kiirlaenude pakkujate üle on võlaõigusseaduse alusel tarbijakaitseameti ülesanne.

Seadus reguleerib näiteks seda, kuidas tuleb hinnata laenuvõtja maksevõimet ning sätestab vastutustundliku laenamise põhimõtted.

Tarbijakaitseameti tarbija­poliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski sõnul on ETK laenuäris oluline, et kõik tarbijakrediidile sätestatud nõuded oleksid täidetud.

“Eriti oluline on see, et laenu väljastamisel oleks hoolikalt jälgitud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ehk hinnatud tarbija tegelikku laenuvõimet ja et tarbijale on antud enne lepingu sõlmimist tarbijakrediidi teabeleht ning muud vajalikud dokumendid,” selgitas Turetski.

 

Mis on  mis

  • Kaks võimalust poekassast sularaha välja võtta

Cash out ehk raha välja
Sularaha väljaandmine ei sõltu ostutehingust.
Võimaldab sularaha välja võtta konkreetse panga klientidel.

Cash back ehk raha tagasi
Rahvusvaheliselt levinud sularaha väljavõtmine on võimalik ainult pärast ostutehingu tegemist kaupluses.

Allikas: Swedbank

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. June 2014, 19:18
Otsi:

Ava täpsem otsing