Töötajatelt saab kasumlikke ideid

Signe Sillasoo, Rivo Sarapik 25. juuni 2014, 16:39

Uute ideede ja töövõtete leidmine pole meeldiv võimalus, vaid konkurentide edestamisel vajalik oskus. Häid ideid leiab seejuures enda töötajatelt.

26. juuni Äripäeva rubriik Tööstus kirjutab eduka elektroonikatööstuse Ensto Ensek kasutatud võtetest, millega firma sihilikult igal aastal 3-5% tõhusamat tootmist kujundab. Üks võtetest on hea idee pakkujale preemia maksmine. Efektiivsuse otsimise vajalikkust rõhutavad ka teised tootmisfirmad.

Elektriseadmeid tootev ettevõtte Ensto Ensek maksab oma töötajatele ideede eest, mis aitavad tööefektiivsust tõsta, rahalist preemiat. Mida sellisest lähenemisest arvate?

Igaüks hoolitseb ise, et paremaks muutuks
Eva-Maria Õunapuu, JOIK omanik ja juhatuse liige

Meil sellist süsteemi ei ole. Meil käib ideede korjamine igapäevatöö käigus. Meil on töötajad ühise eesmärgi nimel väljas ja igaüks vaatab ka ise, kuidas asju paremini teha. Kui on mõni mõte, midagi tundub, et on puudu või oleks juurde vaja, siis saab alati rääkida. See on igapäevane ja loomulik töö osa.

Alati polegi rahaga turgutada vaja
Kristel Ratnik-Soosaar, Emerson TEN tegevjuht

Tahes-tahtmata kaob suures kollektiivis inimese mina ära. Seal võib-olla tõesti on vaja selliseid rahalisi toetusi. Kui inimesed on aga juba sellest hetkest, kui nad firmasse tulevad, kaasatud otsustusprotsessi ja nad näevad et see toimib, siis sellist rahalist ergutust, mulle tundub, inimesed võib-olla ei ootagi, kui nad saavad ka väärikat palka. Samas see on väga hea idee.

Meil tekib päris palju ideid nö kollektiivse mõtlemise käigus. Näiteks ühislõunatel. Paljudest neist saavadki päris elus ideed ja teostused. Olgem ausad, see inimene, kes seal masina taga töötab, on tihti suurem spetsialist kui juht. Hea juht peaks alati leidma aega ja tahtmist kuulata ära alluvate ettepanekud ning need ka töösse rakendama.

Meil on kõige parem süsteem see, et meil on demokraatia. Inimesed saavad öelda, mida arvad. Ent selline premeerimissüsteem on väga hea mõte. See on kindlasti asi, mida me võiksime kaaluda ja ehk ka tulevikus rakendada.

Paranemine pole võimalus, vaid paratamatus
Christen Puust, ABB Balti riikide tegevuste tõhustamise juht

ABB-s rakendatud töötajate ettepanekute süsteem Inspiro koos toetava preemiasüsteemiga on toimiv lahendus ning aitab kaasata töötajaid igapäevasesse parendustesse ettevõtte efektiivsuse tõstmisel.

Järjepidev parendus ja tegevuste efektiivistamine ei ole täna enam vahva lisavõimalus, vaid eluliselt tähtis sisuline tegevus. Näiteks rakendame ka parendusprojektidel põhinevat süsteemset lähenemist komplekssemate probleemide tõhusaks lahendamiseks. Läbimõeldud ja efektiivsed protsessid mitte ainuüksi aitavad saavutada rahalist säästu, vaid pakuvad ka töötajatele paremat töökeskkonda ning aitavad tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti.

Töötajate ettepanekute süsteem on algatuse esitajale lihtne, selge ja käepärane. Oleme paigutanud ettevõttesse stendid kogumiskastidega, kuhu saab postitada oma parendusettepaneku. Arvutikasutajad saavad ettepaneku saata otse andmebaasi. Otsustajad hindavad ettepanekute sisu ning määravad asjalikud ja tulutoovad soovitused rakendamisele. Ettepaneku esitamise eest on võimalik saada sümboolne tasu, töösse võetud soovitust premeeritakse täiendavalt.

Kord aastas valitakse ka üksuste ja ettevõtte parimad ettepanekud, mida juhtkond eraldi tunnustab.

Eelmisel aastal kogusime 260 parendusettepanekut, tänavu loodame selle numbri kahekordistada. Osa ettepanekutest rakendamisele ei lähe, sellised, mis ei tõesta oma otstarbekust ning on pigem „nice-to-have“-laadsed ideed. Oleme saanud ka ettepanekuid, mis on mõeldud toetama pehmemaid väärtusi. Põhiosas on rakendused siiski konkreetset tööprotsessi puudutavad.

Kindlasti soovitan seda (preemiasüsteemi – toim.) rakendada, kuna nii ajaloolise kui kultuurilise tausta tõttu on eestlased pigem passiivsed muudatuste pakkujad. Vahel võib ka juhtuda, et töötajaid ei kuulata ära. Süsteem loob raami ja tagab, et ükski ettepanek ei lähe kaotsi. Kindlasti tuleb läbi mõelda kriteeriumid, mis defineerivad ettepaneku olemuse. Kriitilise tähtsusega on ka otsustusprotsess – et sinna oleksid hõlmatud õiged inimesed ning otsused tehtaks operatiivselt. Oluline on ka tagasiside ja tunnustus parenduskultuuri loomiseks ning töötajate edasiseks julgustamiseks.

Muutusi tuleb osata juhtida
Priit Kerma, Sarkop juhataja

Oleme kasutanud erinevaid võimalusi. Hetkel vaatame just asju ümber ja otsime näiteks tehase poolel tootmise efektiivsuse tõstmise võimalusi ning seda, kuidas inimesi innustada või inspireerida osalema ideede väljapakkumisel.

Meil on olnud muidu aastased programmid, kus siis registreeritakse kõik ettepanekud ja hinnatakse neid selle põhjal, millist kasu üks või teine idee peaks tooma või on toonud. Perioodi lõpus oleme julgemaid ideid ka autasustanud. Hetkel tahame seda süsteemi aga veelgi põhjalikumaks muuta. 

Sellise süsteemi rakendamisel on oluline eestvedamine. Et üks organisatsioon on keerukas ja selles on mitmeid tasandeid, erinevaid inimesi erinevatel kohtadel, siis on oluline, et oleks mingi tuumikmeeskond, kes on sellega seotud.

Samuti on oluline, et inimestele pakutav võimalus osaleda erinevates nende aktiivust nõudvates valdkondades maha ei käiks, et see oleks pidevalt üleval hoitud. See toob väga hästi välja juhtimisvõimekuse. Kui üksuse juht, kus tahetakse efektiivsust tõsta, on kaasas ja innustab oma inimesi seda tegema, siis ta töötab. Vastasel juhul ükski idee iseenesest ei toimi.

Jagame säästetut töötajatega
Indrek Ojamaa, Promens juhataja

Oleme seda teed läinud, et mingi osa ettepaneku loodud säästust jagame töötajatega ehk ettepaneku elluviijatega.

Selle süsteemi puhul on väga oluline, et reeglid oleksid paigas, mis ei olegi nii lihtne. Alati on küsimus, et kas me mingeid reegleid seades teisi initsiatiive tagasi ei lükka. Samuti on teatud töökohtadel võimalik parendusettepanekuid esitada oluliselt sagedamini kui teistel. Need on probleemid sellise süsteemi ülesehitamisel. Aga ma olen seda meelt, et tunnustamine on parem, kui lähenemine, et see (ettepanekute tegemine – toim) on osa töötaja töökohustustest.

Meil on süsteem kasutusel 2011. aastast. Sellest alates on esitatud natuke üle 300 ettepaneku, kõik neist ei ole heaks kiidetud. Me oleme 250 töötajaga ettevõte. Põhimõtteliselt laekub kaht tüüpi ettepanekuid – ühed on protsessi kiirendavad, tsükliaegu lühendavad, teised on energiasäästuga seotud ettepanekud. 

Pean tunnistama, et selle asja elushoidmine on omaette väljakutse. Meil süsteem küll töötab ja ettepanekuid laekub, aga intensiivsus on erinev. Mingi hetk saavad ideed lihtsalt otsa. Samuti peab juhtkond olema kindel, et suudab kiiresti reageerida ja ettepanekud läbi vaadata. Kui mingi initsiatiiv on paar kuud ooteseisundis ja tähelepanu ei saa, siis ei ole tõenäoline, et töötajad sellega tahavad edasi tegeleda.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    27. June 2014, 15:26
    Otsi:

    Ava täpsem otsing