Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Värbaja toob välismaalase Eestisse

26. juuni 2014, 00:00

Info- ja kommunikatsioonisektoris leiavad ettevõtted uusi töötajaid tihti kiiremini välismaalt kui kodupinnalt. Välismaalase toovad Eestisse värbamisorganisatsioonid, mis võivad tööandja personaliosakonnale säästa nii aega kui ka raha.

Seitse sellist organisatsiooni tutvustas infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu seminaril IKT-ettevõtetele võimalusi, kuidas välistöötajaid otsida ja siinsesse keskkonda lõimida.

Mittetulundusühingu Aiesec partnerlussuhete juht Aiki Arro rõhutas, et nemad aitavad värvata kuni 30aastaseid töötajaid ja mõnel juhul ka vabatahtlikke. Aiesec värbab töötajad ning aitab neil 1,5aastase tugiprogrammiga Eesti ühiskonda integreeruda.

Arro sõnul tulevad nende IKT-töötajad Ladina-Ameerikast, Lõuna- ja Kesk-Euroopast ning Rumeeniast, Poolast ja Türgist. Enamasti saabuvad Eestisse kõrgharidusega noored, kellel võib olla ka lühiajaline töökogemus, kuid see pole eeldus. Tema sõnul on suur osa värvatavatest on-site-töötajad, kes tegelevad tarkvara, aga mitte riistvaraga. “Kui välismaalased tulevad Eestisse, siis nad räägivad enamasti inglise keelt ja klient räägib tüüpiliselt eesti keelt. Ta ei taha välismaalasega nii väga seotud olla,” põhjendas Arro, miks Aieseci värvatavad välismaalased riistvaraga ei tegele.

1100 eurot palka. Arro sõnul on ühe töötaja saamiseks lepingutasu 640 eurot, mis jaguneb kaheks. Esimesed 320 eurot tuleb maksta inimese otsimiseks ning teine pool siis, kui ta alustab Eestis töötamist. Arro lisas, et on ka igakuine tasu 42 eurot, mis hakkab jooksma alates välismaalase töötamise algusest Eestis.

Arro sõnul ootavad välismaalased, et brutopalk oleks kuus vähemalt 1100 eurot. “Need inimesed ei ole viieaastase kogemusega ning nad tulevad siia kogemust saama, mitte raha teenima,” selgitas ta.

Sarnaselt Aieseciga tegutsevad Expat Relocation OÜ ja MoveMyTalent OÜ, kuid nende vahendatud tööjõul ei ole vanusepiirangut. Lisaks paberi­majandusele ja integreerumisele üritavad nad abistada ka välismaalase pere sisseelamisega. ­Expat Relocation alustas tegevust mullu sügisel, MoveMyTalent on tegutsenud vaid loetud kuud.

Expat Relocationi partneri Martin Lääne sõnul keskendub ettevõte rohkem neile, kes on tulnud Eestisse oma professionaalse karjääri üht osa kogema, vahel isegi koos perega.

Lääne lisas, et tööandjad pole alati kindlad, kas välismaalase palkamine on parim variant.

Ta lausus, et tema värbamisettevõte keskendub klišeelikult küll kliendipõhisusele, kuid tõi näite, kuidas aitas mullu isadepäeval upitada kliendile teisele korrusele suurt diivanit läbi väikese akna. “Klient oli “sillas”, et tema diivan pühapäeval ära toodi. Me püüame aidata ka siis, kui tundub, et keegi teine ei saa seda teha,” ütles Lään.

Pere tähtsus. Lääne sõnul on raskeim leida välismaalaste peredele võimalust haridusteed jätkata. “Neil võib olla igav, neil võib olla soov end teostada. Me võtame nad ette, vaatame, mida neil vaja on ja mida me saaksime teha, et see inimene saaks kodust tuge, mida annab üks heatujuline eneseteostusest pakatav elukaaslane,” ütles Lään.

MoveMyTalenti esindajate Laura Salu ja Kair Käsperi teatel on välismaalastel kerge taganeda töö­lepingust, kui nad ei tea, mida oodata. “Me aitame võtta neil pinge maha, et ta teaks, mis teda ees ­ootab. Me teeme selgeks tema vajadused – kas ta tuleb perega või üksi, millega tahab tegeleda ja kus elada,” ütles Salu.

Tema sõnul pole siinne töökeskkond peamine põhjus, miks välistöötajad tagasi koduriiki lähevad, vaid kodused pinged. “Kui sul on kodus kaasa, kel puudub väljund või sa ei ole rahul laste haridusega, siis halvimal juhul jäetakse üldse tulemata või mõnikord minnakse tagasi,” ütles Salu.

Personalispetsialisti lisakulu. Salu selgitas, et ehk polegi ettevõttel mõistlik oma personaliosakonna aega võõrtöötaja värbamisele kulutada. Välismaalase palkamine on harv juhus ja Salu sõnul peab personalitöötaja siis end eraldi kurssi viima kõikide detailidega, näiteks seaduste pisimuutustega.

Samuti on ilmselt piiratud see, kui kaugele saab kolleeg minna isiklikes küsimustes. “Kas personalitöötaja peaks kogu koormat ise kandma? Ehk  tasuks kaaluda väljastpoolt ettevõtet kedagi, kes saaks välismaalasega tegeleda ka töövälistel tundidel,” ütles Salu.

Tema hinnangul tahavad kõik tööandjad oma töötajatele pakkuda parimat töökeskkonda. Salu sõnul on personaalse toe andmine hea näide sellest, kuidas töötaja tunneb, et temast hoolitakse. “Ta tunneb end kindlalt, kui ta siia tuleb, ta jääb suure tõenäosusega teile pikemaks ajaks tööle ning väärtustab teid tööandjana,” lausus MoveMyTalenti esindaja.

Salu kolleeg Käsper lisas, et mõni firma kasutab immigratsioonitoiminguiks õigusbüroode teenuseid, mis pole kuluefektiivne lahendus, kuna see ei ole nende põhitegevus.

Elamisluba viieks aastaks. Avalikku sektorit esindas seminaril Euroopa Liidu riiklikest tööhõiveametitest koosnev Eures, mis on suuresti ­Euroopa Komisjonist rahastatav võrgustik ja pakub tasuta teenust Eestis töötukassa alt. Euresi peaspetsialist Kaire Cockeri sõnul pole nad ITK-valdkonna inimesi veel väga palju vahendanud, kuid leidub ligi 400 potentsiaalset kandidaati. “Loomulikult pole kõik superspetsialistid, kuid kindlasti on valikut,” ütles Cocker.

Euresi andmeil ei vaja ELi, Euroopa majanduspiirkonna riikide ega Šveitsi kodanikud Eestis töötamiseks tööluba – neil on õigus töötada samadel tingimustel nagu siinsetel kodanikel. Elamisõiguse saamiseks peavad nad end kolme kuu jooksul pärast Eestisse saabumist registreerima elukohajärgse omavalitsuse asutuses. Tähtajaline elamisõigus antakse välismaalastele kuni viieks aastaks.

 

Mis on mis

  • Tööjõu vahendajad

Aiesec Eesti värbab välismaalt vähemalt juunior-tasemel arendajaid.
CVO Recruitment käivitas projekti Soomest IKT-valdkonna töötajate leidmiseks.
Eures tegutseb Eestis tasuta teenusena töötukassa vahendusel.
Expat Relocation Estonia värbab välismaalt töötajaid, kes soovivad tulla perega.
King’s Choice vahendab ­Ukraina IT-spetsialiste.
MoveMyTalent leiab töötajaid välismaalt, abistab immigratsioonitoimingutega.
Netcorp pakub Poola tarkvaraarendajate ja IT-sektori tippspetsialistide tööjõurenti.

 

Üks küsimus

  • Millisest rahvusest töötajaid kardetakse?

Aiki Arro, Aieseci partnerlussuhete juht
Kardetakse peamiselt Lähis-Ida, India ja Aafrika päritolu töötajaid. Ma ei tea, kust on ette­võtted saanud kogemuse hindudega, aga mitmed on tõsimeeli öelnud, et nad ei taha India inimestega mingit koostööd teha.
Kui ma olen küsinud ääri-veeri, mis seal siis juhtus, siis öeldakse vastuseks, et kultuur ei sobi absoluutselt. Konkreetsemat põhjust ei ole ma teada saanud.

 

Kommentaar

  • Kohanemine sõltub ka isiksusest

Merle Raamat, Skype Eesti personalispetsialist
Kes ei kohane, ei kohane ka Lätist siin, vaid kipub kogu aeg Lätisse tagasi. Või tuleb selline, kes ütleb, et ta ei taha Austraalias olla. “Oh, seal on nii palav, mulle meeldib siin Eestis. Siin on nii ilus.”
Inimesi on igasuguseid igas riigis. Mulle meeldib välismaalastega koos töötada.
Ma arvan, et mu töö oleks väga igav, kui ma ei saaks sellises rahvusvahelises seltskonnas töötada.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. June 2014, 18:48
Otsi:

Ava täpsem otsing