Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Piiriülene e-allkiri – kõik on kuulnud, kasutavad vähesed

27. juuni 2014, 00:00

Euroopa Komisjon püüab juba mõnda aega ärgitada liikmesriike looma keskkonda, mis võimaldaks e-allkirja igapäevases asjaajamises kasutada. Praegu on e-allkiri aga edumeelsemate liikmesriikide elanike privileeg, mille kasutamine jääb ühe riigi piiresse. See olukord ei käi ühte jalga ei ­Euroopa Liidu ühise siseturu põhimõtete ega internetiajastuga.

Euroopa Liidu õigus ei luba kasutada avalikus sektoris diskrimineerivaid nõudeid ega nõudeid, mis takistavad teenuste piiriülest osutamist ELi kodanikele. Seega peaks inimene saama kasutada e-allkirja ka piiriüleselt. See on loodud hõlbustamaks liikmesriigi kodanike suhtlust nii oma kui ka teise riigi haldusorganite ning ettevõtetega.

Õiguserikkumine. Ideaalis ja seadustes see nii toimibki, aga praktikas esineb liiga palju juhtumeid, kaasaarvatud e-Eesti poolt, kus ühe riigi haldusorgan jätab teise liikmesriigi e-allkirjaga allkirjastatud dokumendid kõrvale põhjendusel, et neid ei suudeta avada. Sellega rikutakse Euroopa Liidu õigust, mis sätestab, et teise liikmesriigi e-formaadis dokumenti ja/ või teise liikmesriigi e-allkirjaga allkirjastatud dokumenti diskrimineerida ei tohi.

Euroopa Liitu toetab selles ka Euroopa Komisjoni rakendusotsus, mille alusel peab elektrooniline allkiri hõlbustama ühe liikmesriigi kodanike suhtlust teise riigi haldusorganitega. Lihtsustamaks e-allkirja piiriülest kasutamist on vajalik teatud piiritletud hulka e-allkirja vorminguid. Komisjoni rakendusotsuse järgi avaldatakse täiustatud  e-allkirjade põhiprofiilide uued tehnilised kirjeldused, mille eesmärk on piirata asjaomaste standardite valikut ja suurendada seeläbi piiriülest koostalitlusvõimet.

Tegusid on vaja. Mitu liikmesriiki ei ole teinud mingeid samme e-allkirja süsteemi toimimiseks vajalike eelsüsteemide väljatöötamiseks. Kas puudub neil e-identiteet üldse või ei ole elanikele ID-kaarte väljastatud, puuduvad menetluslikud eeskirjad ja võimekus isegi siseriikliku e-allkirjaga allkirjastatud dokumentide menetlemiseks. Euroopa Komisjon peaks liikmesriike, kes on eiranud e-allkirjale vajalike eelsüsteemide välja töötamist või on teinud seda vaid formaalselt, korrale kutsuma.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. June 2014, 20:38
Otsi:

Ava täpsem otsing